Alkoholi prooviostlemine tõi välja lõhe suurte ja väikeste kaupluste vahel

Foto: Jaanus Piirsalu

Alkoholi osta soovivatelt noortelt küsitakse dokumenti vähem kui pooltes müügikohtades, kuid märkimisväärselt paistavad negatiivsema tulemusega silma väikesed kauplused ja toitlustusasutused, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) tellitud alkohoolsete jookide katseostlemise käigus. 

2019. aasta sügisel tehti prooviostlemist korraga nii jaekaubanduses kui ka toitlustusasutustes, vastavalt 331 ja 260 korral. Kogu valimi peale kokku küsiti isikut tõendavat dokumenti alkoholi ostmisel alla poolte juhtudest ehk 40,5%. 

Jaekaubanduse ja toitlustusasutusi omavahel võrreldes ei erine dokumendi küsimise tase (vastavalt 43,5% ja 38%), kuid erinevused ilmnevad jaekaubanduse tüübiti. Suurtes kauplustes küsitakse dokumenti sagedamini (69%) kui väikestes kauplustes (39%) ja tanklates (48%). Uuringu koordinaator, TAI vanemspetsialist Triin Vilms märkis, et väikekaupluste tulemused on olnud madalamad ka varasemates uuringutes. 

Noormeeste puhul küsiti dokumenti igal teisel juhul, neidude puhul igal kolmandal juhul ehk oluliselt vähem. Kange alkoholi ostmisel küsiti dokumenti 48,5% juhtudest ning lahja alkoholi puhul 35% juhtudest. Vilms tõi huvitava faktina välja, et pealinnas küsitakse alkohoolsete jookide ostmisel dokumenti oluliselt vähem kui teistes linnades ja maapiirkonnas (vastavalt 30%, 43% ja 49%).

Igas neljandas müügikohas oli ka teavitus selle kohta, et alaealistele alkoholi ei müüda; sh 34% jaemüügi ja 18% toitlustusasutustest. Nendes müügikohtades, kus teavitus oli nähtaval, küsiti alkoholi ostmisel ka sagedamini dokumenti.

Olukord viimastel aastatel muutumatu

Uuringut on tehtud alates 2012. aastast viiel korral. Kui 2014. aastal küsiti isikut tõendavat dokumenti umbes neljandikus jaemüügikohtades, siis 2016. aastal juba peaaegu pooltel juhtudel (44,5%) ning sarnane tulemus oli ka 2017. aastal toitlustusasutuse puhul (41,5%).

2016. aastal oli näha tulemuste paranemist, millest võis järeldada, et süsteemne alkoholipoliitikaga tegelemine nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil ning ettevõtete endi aktiivsus tõi tulemusi. Praeguseid andmeid vaadates pole viimase paari-kolme aasta jooksul lisamuutust toimunud. «Alkoholipoliitikaga tuleb tegeleda pidevalt ning plaanida vastavaid tegevusi. Kättesaadavuse ning nähtavuse piiramine haavatavatele sihtrühmadele, nagu noored või joobeseisundis inimesed, on tulemuslikud meetmed alkoholist tingitud kahjude vähendamisel,» lisas TAI tervise ja heaolu edendamise keskuse juhataja Tiia Pertel.

Prooviostlemise uuringu eesmärk on hinnata seda, kui lihtne on noortel müügikohtadest alkoholi kätte saada. Sellesse kaasati 18–19-aastased noored, kes tegid kokku 591 ostu. Ostud jagunesid noormeeste ja neidude vahel peaaegu võrdselt. Katseostlemise käigus ei kasutata alaealisi, kuna sellega rikutaks nii eetilisi piire kui ka seadust.