Erakondade reitingud: parteide toetusprotsendid püsivad stabiilsena, Reformierakond jätkuvalt liider (2)
18. juuni 2020, 06:40
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti viimase küsitluse järgi toetab Reformierakonda 31,3, Keskerakonda 25 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,6 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Nädalaga ühegi erakonna toetus praktiliselt ei muutunud. Reformierakonna edu teisel kohal oleva Keskerakonna ees on 6,3 protsenti ning Keskerakonna edu kolmandal kohal oleva EKRE ees on 8,4 protsenti. Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,1, Eesti 200 7,5 ning Isamaa 5,5 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,1 ja opositsioonierakondi 39,4 protsenti vastajatest.
Teadur Martin Mölder tõdes, et erakondade reitingud on püsinud juba mitu viimast nädalat stabiilsena – ei ole olnud märkimisväärseid kõikumisi ega trende. Viimase kuu aja lõikes on olnud kõik praktiliselt muutumatu.
«Ainsa trendina, mis reitingutes otseselt ei kajastu, on võimalik välja tuua viimase kolme nädala jooksul järjepanu kasvanud eelistuseta valijate osakaalu. Pikemas perspektiivis võiks oodata nende osakaalu jätkuvat kasvu, sest eelistuseta valijate tase on alates valimistest püsinud ebarealistlikult madal – alla 30 protsendi või selle piirimail. Me võime üpriski kindlad olla, et 70-protsendilist valimisosalust me järgmistel riigikogu valimistel ei näe,» märkis Mölder.
Erakondade reitingute praegune stabiilsus näitab Mölderi hinnangul ilmekalt ka seda, kui ekslik on konkreetseid juhtumeid või nende esitlust meedias siduda reitingute kõikumisega. «Kui mõni erakond on halba valgusesse pandud ja tema toetus on juhtumisi langenud, siis tõlgendatakse seda alati kausaalse seosena. Selle taustal oleks aga aus ka välja tuua seda, et näiteks viimastel nädalatel kestnud ajakirjanduslik torm Keskerakonna kahtlase 50 000-eurose annetuse üle või Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjoni ümber punutud skandaal pole nende toetust praeguseks grammivõrdki nihutanud,» ütles Mölder.
«Riigikogul on täna selle istungijärgu viimane tööpäev ning sügisene istungijärk algab alles septembri keskel. Poliitika kindlasti suveks ei lõpe, kuid suvepuhkusele läheb ta siiski. Järgmistel kuudel ja nädalatel on valijate ja poliitikute mõtted suuresti mujal ning seda ilmselt peegeldavad ka tulevased retingud. Suvel toimuval tasub kindlasti silm peal hoida, kuid seda tasub ka võtta keskmisest suurema skepsisega,» ütles Mölder.
«Näiteks eelmisel suvel kerkis Reformierakonna toetus oma valimiste järgsele rekordtasemele, milleks oli 38,5 protsenti ning Keskerakonna oma langes rekordmadalale ehk 17,8 protsend peale. Kui riigikogu töö eelmise aasta septembris aga uuesti algas, polnud nii suurtest kääridest enam midagi järgi,» lisas Möder.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/– 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.