Päevatoimetaja:
Alexandra Saarniit

Lahkuv pereterapeudist misjonär: laste heaolu tagamiseks tuleb lahendada eelmise ja üle-eelmise põlvkonna traumad (5)

Copy
Pia Ruotsala sõnul küll arvatakse, et kirik sunnib inimesi vägivaldse kaaslasega kokku jääma, kuid tegelikult niisugust asja pole. «Selliste asjadega me ei tegele,» kinnitab ta.
Pia Ruotsala sõnul küll arvatakse, et kirik sunnib inimesi vägivaldse kaaslasega kokku jääma, kuid tegelikult niisugust asja pole. «Selliste asjadega me ei tegele,» kinnitab ta. Foto: Eero Vabamägi

Eesti perede, laste ja ühiskonna heaolu heaks 11 aastat töötanud misjonär Pia Ruotsala lahkub Eestist sellel nädalal. Tema lähetus lõppeb ning teda Eestisse läkitanud organisatsioon lõpetab Soome spetsialistide saatmise Euroopasse. Tema töö Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) juures on saanud valmis ja lastelgi koolid lõpetatud. 

Perevägivallaga ei ole Eestis ühiskonna tasandil veel kuigi kaua tegeletud. Kui tulite Eestisse, kui aktuaalne see teema oli ning kuidas seda käsitleti? Kiriku perenõustamiskeskusi siis veel ka ei olnud.

See oligi põhjus, miks mind Soomest siia spetsialistina kutsuti. Perevägivald osaliselt statistikas kajastus, mingi üldine pilt oli olemas, kuid teisalt jälle mitte. Tegelikult on neid andmeid kogutud väga vähe. Nõukogude ajast ja sealt tagasi on Eestis väga vähe perevägivalla lugusid välja toodud.

Millal Soomes selle teemaga tegelema hakati?

80 aastat tagasi, kui mehed naasid sõjast, tulid need sõjaõudused ka kodudesse. Tekkisid vägivallaprobleemid, lahutused, vanemluse küsimused, sõltuvused. Siis hakatigi kiriku juures tegelema perenõustamisega. Loodi mudel, mille maaletooja Eestisse olengi nüüd mina. Eestil on ka väga katkine minevik. Poliitilise vägivalla taak kandub edasi, kuna seda ei ole ühiselt sõnastatud. Psühhoanalüütik ja pereteraapia professor Martti Olavi Siirala ütleb selle kohta, et kõik, mis jääb eelmistel põlvkondadel selle kohta läbi töötamata, kandub alateadlikult järgmistele põlvkondadele. Kui vaatame lapsi ja laste probleeme, räägitakse praegu juba rohkem vaimse tervise probleemidest, õppimisraskustest, aktiivsus- ja tähelepanuhäirest – kõigist neist küsimustest –, siis nendele on ka mitu vaadet. Mina vaatan aga pereprobleeme rohkem traumateraapilises võtmes. Meid võib mõjutada ka kollektiivtrauma, kogu rahvuse tasandil.

Tagasi üles