Eriline talv sundis põlde rohkem pritsima (1)
19. juuni 2020, 22:18
Erakordselt soe ja niiske talv andis hoogu põllumajanduskultuuride haigustele ja kahjuritele, mis sundis põllumehi senisest ulatuslikumalt kasutama taimekaitsevahendeid, teatas reedel ETV uudistesaade «Aktuaalne kaamera».
Sagenenud kaebused põllumeeste vastu ärgitasid aga põllumajandusametit algatama kampaaniat «Teavita teadlikult».
Estonia OÜ agronoom Martin Tomberg rääkis, et odrapõllul tuleb teha kaks taimekaitseringi, nisupõllul kolm. Lisaks on selle suve «suur tegija» rootsi kärbes, kelle vaglad pistavad nahka taimede lehed.
«Ongi täiesti viimane aeg seda teha meie juures. Ja on ka putukatõrje! Sest meil on ka ripslasega natukene probleeme,» ütles Tomber.
Kui pritsimine ära jätta, on kindel, et saak kahaneb vähemalt veerandi võrra, lisaks tuleb kasutada kõrretugevdajat, et vili ei lamanduks. Eesti põllumees on taimekaitsevahendite kasutamisel siiski tagasihoidlik. Euroopa keskmine on kaheksa kilo eri kemikaale hektari kohta, Eestis on see näitaja 0,7 kilo.
«Kuna talv oli pikk ja soe ja ka niiske, siis see andis jälle võimaluse erinevatele kahjuritele, haigustele talv üle elada ja sellest tulenevalt on pritsimist tulnud rohkem teostada, aga kuna tingimused on olnud halvad, siis põllumees on pidanud olema eriti tähelepanelik ja leidma just need võimalused, mis on nõuetele vastavad,» rääkis põllumajandusameti taimekaitse ja väetiste osakonna peaspetsialist Kaisa Vahtmäe.
Põllumeeste tööd takistab viimasel ajal veel ka üha hoogustuv kodanikuaktivism. Üha enam teatatakse kahtlastest pritsimistöödest, see aga tähendab põllumajandusameti ametnike väljasõitu ja kallist menetlust. Enamasti on kõik korrektne, tänavu on tuvastatud neli rikkumist.
«Teavitada võiks juhul, kui näiteks pritsitakse õitsvaid taimi päevasel ajal, kui näiteks pritsitakse veekogule liiga lähedal, kui näiteks ei ole pritsijal isikukaitsevahendeid, kui pritsitakse avalikus kohas kõrvaliste isikute juuresolekul,» tõi Vahtmäe näiteid.