Viis aastat tagasi oli Pallaskenry põllumajanduskolledž üks kolmest omasugusest, mis uksi sulgeda kavatses. Niivõrd väike oli Iirimaal huvi talupidamise vastu.
Iirlased pöörduvad tagasi maatööle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna on kolledži klassid pungil täis noori, kes põllumajandusega haljale oksale loodavad jõuda.
21-aastane John Breen, kelle vanemad Tipperarys piimafarmi peavad, lükkas edasi teadusõpingud Dublini Trinity kolledžis, et põllumajanduskraad omandada. «Nüüd on raha põllumajanduses,» ütles ta.
Põllumajandus on üks neist vähestest valdkondadest, mis Iirimaal õitseb – vaatamata majanduskriisile, mis riigi 2010. aastal Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi apipaketi rüppe lükkas.
Tempokalt tõusvad toormehinnad – eriti piim ning veise- ja lambaliha – upitasid Iirimaa põllumajandustulud mullu üles tervelt kolmandiku jagu. Tegemist oli juba teise tugeva järjestikuse kasvuaastaga Iiri põllumajandussektoris, mille maht on ligikaudu 6 miljardit eurot.
«Iirimaa ekspordib 80 protsenti oma toodangust, seega avaldavad globaalsed toormehindade trendid põllumeeste sissetulekutele otsest mõju,» ütles Goodbody toiduanalüütik Liam Igoe.
«Viimased kaks aastat tõuseb tugevalt Hiina nõudlus piimatoodete järele, mis on hinnad järsult üles löönud.»
Põllumajanduse vastu on õhutanud värsket huvi ka teadmine, et EL kaotab aastaks 2015 piimakvoodid.
Ametlikel andmetel on tudengite arv põllumajanduskolledžites viie aastaga kahekordistunud ja oli mullu 1322. Viimasel kahel õppeaastal on riigi seitse põllumajanduskolledžit pidanud jätma oma ukse taha 350 põllumajandushuvilist – kuna neil ei jätku õpetajaid ega pinda.
«2007. aastal räägiti meil hinguseleminekust, õpilaste arv langes 30 peale,» ütleb Pallaskenry juhataja John McArthy. «Vanemad läkitasid oma lapsed ülikooli või ehitusse. Aga nüüd on talupidamine taas moes. Nüüd on meil 100 õpilast.»
Iiri majanduse «Keldi tiigri» aastatel liitusid kümned tuhanded maanoored ehitusbuumi tõmbetuultes torulukkseppade, krohvijate ja müürseppade armeega. Ehitus andis neljandiku Iiri sisemajanduse kogutoodangust ning pakus 2007. aasta tipphetkedel tööd 272 000 inimesele.
Kui saabus krahh, kukkus tööhõive 60 protsenti. Paljudel noortel tuli hakata otsima alternatiive.
«Minuvanused lähevad karjakaupa välismaale tööd otsima, aga need, kel kodu kallis, üritavad talupidamise toel Iirimaale jääda,» ütles 21-aastane Pallaskenry õpilane Thomas Greene.
Sektor on üha atraktiivsem, põllumajanduslikud kasumid kerkivad kümnendi kiireimas tempos. Pärast 2008. ja 2009. aastate teravaid kukkumisi oli 2010. ja 2011. aastate kasumikasv muljetavaldav (vastavalt 27 ja 33 protsenti), saavutades talu keskmiseks 21 500 eurot.
Alates 1980. aastate keskpaigast on EL ületootmise kartuses piiranud liikmesriikide talupidajate piimatoodangut. Kasvav nõudlus piimatoodete järele on aga ELi meelt muutma pannud. Kvootide kaotamine avardab aga Iiri talupidajate kasvuvõimalusi.
Edela-Iirimaa viljakandvail niitudel laiendavad farmerid igatahes juba oma valdusi. 36-aastane John Macnamara, kel on 47-hektarine piimafarm Limericki maakonnas, hankis endale 13 hektarit lisaks – et seada end valmis päevaks, mil ELi kvoodid kaovad.
«Mullu oli piimatööstusel hea minek sees. Ma sain liitri pealt 20 senti kasumit, kui tööjõud ja liisingud maha arvata,» ütleb ta. «Ja et inimesi sünnib siia ilma üha juurde, siis on tulevik kindlustatud.»
Macnamara tohib kvootide järgi toota 900 000 liitrit piima aastas. Kui kvoodid kaelast ära, tõstab ta tootmist 1,2 miljoni liitri peale.
Iirimaa odavam, heinal põhinev piimandusmudel annab neile eelise konkurentide ees, kes kasutavad loomasööta. Iiri valitsus on seadnud eesmärgiks tõsta piimatootmise 2020. aastaks 50 protsendi jagu ligikaudu 7,6 miljardi liitri peale.
Iiri talupidajate liit (IFA) kutsub kõiki siiski ettevaatlikkusele, rõhutades sel nädalal väljastatud raportis, et 70 protsenti talupidamistuludest moodustavad siiani ELi subsiidiumid. Ühtlasi näeb ühendus väljakutseid efektiivsuse vallas, tulenevalt peretalumajapidamiste struktuurist.
IFA sõnutsi seisavad Iirimaal tänavu ees ägedad debatid ühtse põllumajanduspoliitika tuleviku üle, mille tagajärjed saavad olema ülimalt kaalukad.
«Iga suurem kärbe otsetoetuste osas mõjutaks otsekohe talupidajate sissetulekuid ning nende tootmismahtu puudutavaid otsuseid,» ütles IFA ökonomist Rowena Dwyer.
Copyright The Financial Times Limited 2012