Tudengite meeleavaldus Toompeal pani poliitikud kaarte avama
Lisatud galerii ja video!

Täna pärastlõunal kogunes Toompeal avalikule koosolekule umbes 50 tudengit seismaks 70 000 Eesti üliõpilase huvide eest sel ajal, kui riigikogu kultuurikomisjon asub arutama üliõpilaskondade liidu muudatusettepanekuid kõrgharidusreformi eelnõule.

Kella 13.30ks kogunesid üliõpilased lörtsi ja külma tuult trotsides meeleavalduseks ettenähtud alale Toompea lossi platsil. Tudengitega olid tulnud kohtuma kultuurikomisjoni liikmed Jaak Allik, Urmas Klaas, Liisa Pakosta ja Aadu Must.

Komisjoni esimees Klaas ütles kõnes üliõpilastele, et võrdlemisi ühte meelt on fraktsioonid selles, et 30 EAP nõude mittetäitmisel ei peaks õppekulude sissenõudmine rakenduma automaatselt. «Näeme, et ülikoolidel peaks olema võimalus, aga mitte kohustus nõuda õppekoha tasu, kui tudengil on vähem õpitud kui 30 EAPd semestris,» sõnas Klaas.

Akadeemilise puhkuse osas ollakse arvamusel, et puhkusel viibides võiksid tudengid loenguid kuulata, aga mitte sooritada eksameid. Loa eksamitel siiski osaleda annaks kõrgkool vajadusepõhiselt.

Komisjon ei nõustu aga üliõpilaste sooviga viia sisse lävendipõhine vastuvõtt. «Ülikoolides on erialasid, näiteks tehnika ja loodusteadused, kus ei ole võimalik võtta kõiki ülikooli ja see piirangute seadmine - tahame me või ei - peab jääma. Lihtsalt teisiti ei ole võimalik elu korraldada, terve mõistus peab ka ikkagi säilima,» kinnitas Klaas.

Aadu Must puudutas oma kõnes eelkõige tudengite soovi, et õppekava täitmise norm semestris ei oleks 30 EAPd. «Kujutage ette, te nõuate, et õppekava täitmise norm on 75 protsenti. Siis teisel semestril oleme võlgu 30 ainepunkti, ühe semestri oleme luuslanki lasknud - sellisele kompromissile pole võimalik jõuda!» hindas Must ideed ebasobivaks.

Liisa Pakosta rõhutas, et reformi sügavam eesmärk on see, et ülikoolideni jõuaks ühe tudengi kohta rohkem raha ning et rohkem vaesemate perede lapsi jõuaks ülikooli.

Pakosta rõhutas aga, et tudengitele kavandatavad toetused ei ole ega peakski olema mõeldud täielikult katma kõiki kulusid. Praegu plaanitava tudengitoetuse summana on välja pakutud pool miinimumpalgast.

«Mitte üheski euroopa 33 riigist ei kata toetused rohkem kui neljandikku tudengi sissetulekutest. Pean õigeks, et noor inimene töötab. Osalise koormusega töötamine on minu arvates absoluutselt vältimatu,» leidis Pakosta. Tema sõnul pole Eestis kunagi olnud ühtki sellist põlvkonda tudengeid, kes oleksid pidanud töötama nii vähe, kui praegused. See tekitab probleeme tööandjate jaoks, kelle hinnangul napib ülikoolist tulnutel töökogemust ja rakendatavust.

Tudengite jaoks on olulisim lävendi küsimus

«Riigikogu liikmed tulid ja ütlesid oma arvamuse. Nad ei tahtnud üksteise vastu eriti teravad olla, aga eks igaüks tõi oma erakonna jaoks olulise teema välja,» hindas riigikogulaste sõnavõtte Eesti Üliõpilaskondade liidu esimees Eimar Veldre.

Veldre sõnul on tudengite jaoks üks olulisim lävendi küsimus. «Meie soov on see, et oleks mingi latt, millest üle hüpata. Me ei taha, et õppima võetakse viisteist noort, esimesel on 99 ja viimasel 55 punkti. Konkureeritakse loomulikult, aga konkurents peab õiglane olema, tahame, et võistluses on fair playd sees,» summeeris ta.

Vähemalt sama kindlalt hoitakse kinni soovist, et õppekava täitmise alampiir oleks 75 protsenti. «See 75 protsenti annab nii-öelda lõtku sisse, et saab õppida täiskoormusel. Kohe ei teki õigus arve esitada. Üliõpilase jaoks on paarisaja eurone arve suur kulu.»

Veldre möönis, et kui komisjon eelnõu muudatusettepanekutes järgmisel nädalal otsuse langetab, siis on see tõenäoliselt midagi tudengite ja erakondade soovide vahepealset.

«Järgmisel nädalal on hääletuste aeg ja tõetund. Meie jaoks kõrge kaaluga on kindlasti küsimus sellest, kes saavad tasuta õppida – lävendipõhise vastuvõtu teema on kõige kaalukam,» kordas Veldre. «Kui peaks juhtuma, et meie soovidega ei arvestata, siis me peame tulema siia tagasi juba suuremates numbrites ja näitama, kui palju on neid, kellega pole arvestatud.»

Lahendus järgmisel nädalal

Kultuurikomisjoni esimees Urmas Klaas ütles pärast istungit, et tänasel kokkusaamisel hääletamiseni ei jõutud, vaid arutati komisjoni ja haridusministri pakutud lahendusi.

Klaasi sõnul polnud laual ühtki uut ettepanekut. Samas ei soovinud ta hinnata, millistele tudengite ideedest tõenäoliselt toetus antakse ja millistele mitte. «Komisjon paneb kõiki otsuseid paika hääletuse teel,» sõnas ta. «Praegu meie ülesanne on leida kõigi huvirühmade ettepanekutest mõistlik ühisosa.»

Kultuurikomisjon koguneb kõrgharidusreformi seaduse eelnõu aruteluks uuesti esmaspäeval ja teisipäeval, vajaduse korral ka neljapäeval.

 

Tagasi üles