Kinoleviga tegelev Estinfilm seab esikohale väikelevitajate väärtfilmid

Estinfilm OÜ
Copy
Foto: Estinfilm OÜ

1998. aastast tegutsev Estinfilm tegeleb filmitootmise ja filmileviga ning tutvustab Eesti kinofännidele Euroopa paremikku.

Küsimusetele vastab Mati Sepping, Estinfilmi juht

Estinfilm alustas 24. märtsil aastal 1998. Mida Te sellest mäletate?

Ma olin pikki aastaid filmitootmises, tulin juba 1984 Tallinnfilmi tööle. 1998 alustas Estinfilm esialgu nimega Eesti Tõsielufilm. Muutsime Eesti Tõsielufilmi nime Estinfilmiks, sest see oli rohkem arusaadavam.

Mis alguse juures keeruline oli?

Eriti keerulist polnud, tegelesime eelnevalt filmitootmisega, hiljem alustasime kinoleviga, et tuua Eestisse just Euroopa filme ja koguperefilme. Keeruline võis vast olla see, et ei hoomanud algselt väga täpselt rahvusvahelist filmilevi turgu.

Kas selle tundma õppimine tuli ajaga läbi kogemuste, või rääkisite palju nendega, kel juba kogemus oli ja õppisite palju neilt?

Suhtlesime väga paljudega, aga kogemused tulid peamiselt levifilmidega, et mis läheb, mis mitte. Esimene film, mille eesti kinolevisse tõime oli vene-soome „Kukulind“. See läks edukalt, oli nagu algaja õnn!

Aga mis alustamise lihtsamaks muutis?

Eelnev kogemus filmitootmisest.

Millega Estinfilm siis täpsemalt tegeleb?

Levitab väärtfilme ning kogupere- ja lastefilme ning haldab filmide voogedastusplatvormi videolink.ee. Võib öelda, et žanrid on äärest ääreni, Lars von Trieri skandaalsetest filmidest laste Muumide maailmani välja.

Mainisite voogedastusplatvormi www.videolink.ee. Millega täpsemalt tegemist on ja kuidas selleni jõudsite?

See tekkis vajadusest veidi erineda teistest platvormidest, kus esiplaanil oleks just väikelevitajate filmid. Täpsemalt selgitades on see Eesti väikelevitajate platvorm, kuhu sisuliselt lähevad need filmid, mis me oleme kinos ära näidanud.

Ma eeldan, et teil on väga suur tiim taga. Toimetamist ja suhtlust tundub küll palju olevat... Kui palju teie meeskonnas siis inimesi on?

Koosseisulisi on kaks, ülejäänud lepingutega (tõlgid, toimetajad). Allhankega kasutame ka teisi firmasid, kes teostavad tehnilisi töid ja lastefilmide dubleerimisi.

Kui palju ja millisel kujul te siis välismaa filmitootjatega koostööd teete?

Pidevalt, rohkem küll müügiagentuuridega, aga kohtume erinevatel filmifestivalidel ja filmiturgudel ning suhtlus meili teel on väga tihe.

Millised on suuremad projektid?

Filmid, mis pidevalt kinodes ja videolaenutustes on ning muidugi sügisene Thomas Vinterbergi „Another round“ (eesti tõlge vast „Järgmine ring“), mis sai nüüd Cannes’i ametliku label’i ja Eestis peaks alustama teisest oktoobrist.

Mis lähiajal ilmumas on?

Kohe-kohe, täpsemalt 26. juunil jõuab kinovaatajateni kaks filmi. Üks on Islandi õudus-põnevik „Janu“, mille sündmustik leiab aset väikelinnas, kus ringi luurab kurjus ja veidrad kuriteod.

See on lugu Huldast, keda kahtlustatakse oma venna Seindi surmas ning on seetõttu politsei uurimise all. Kui ta vabastatakse tõendite puudumise tõttu, pole tal aga kuhugi minna ja sellest, kuidas ta külma käes eksleb ja kuidas ta selle käigus näiteks tuhande-aastase üksiku homoseksuaalse vampiiriga kohtub ja temaga sõbruneb ja kuidas see sõber surnud venna taas ellu äratab ning kuidas nad samal ajal politseiga võitlevad, see film ongi.

Teine film on aga Norra draamafilm „Spioon“, mis räägib Skandinaaviamaade kõige tunnustatumast filmistaarist Sonja Wigertist.

Tegevus toimub II maailmasõja puhkemise ajal, kui sakslased ta isa vangi võtavad ja Sonja Rootsi salaluure spiooniks hakkab, et oma isa välja flirtida. Kuidas see õnnestub, saab ise näha. Tallinnas esitleb neid filme kino „Artis“, samuti näidatakse neid ka mujal vabariigi väikekinodes.

Mis on need võib-olla tulevikusuunad, kuhu tahaksite Estinfilmiga veel edasi liikuda?

Tahaks sama asjaga tegeleda, millega praegugi. Eesti turg on küllalt väike, ega siin eriti liikuda pole. Samas tegutseme muidugi ka veel Lätis, Leedus.

Treilerid:

„Janu“

„Spioon“

Videolink.ee

Copy
Tagasi üles