Maakonnalehed paluvad ellujäämiseks toetusfondi loomist
/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
29. juuni 2020, 11:08
Maakonnalehed pöördusid Eesti Meediaettevõtete Liidu (EML) vahendusel riigihalduse ministri Jaak Aabi ning kultuuriministri Tõnis Lukase poole palvega luua regionaalpoliitiline toetusfond erakätes olevatele regionaalsetele ajalehtedele.
Fondi aastane maht võiks EML-i hinnangul olla 500 000 eurot. Sealt saaksid ettepaneku kohaselt toetust taotleda kõik erakapitalil põhinevad ajalehed, kuid ehk ka tele- ja raadiokanalid. Toetusraha kuluks suuremas osas digitaliseerimisele ja ajakirjandusliku sisuga seotud töötajate koolitamisele.
«Covid-19 kriisi ajal said suurima majandusliku hoobi just maakonnalehed, keda paraku ka riigi pakutud toetusmeetmed aitavad kõige vähem. Selle põhjuseks on juba eelmise kriisi järel miinimumini viidud töötajate arv, aastate jooksul langenud reklaamimaht ja -käive ning kohalike omavalitsuste väljaantavate teabelehtede konkurents,» sõnati pöördumises.
«Erakapitalil põhinevate maakonnalehtede töötajate keskmine palk 2019. aastal oli 1087 eurot ja väljaannete reklaamikäive oli kokku 3,6 miljonit eurot. Nii mõnedki väljaanded on aastaid olnud väikeses kahjumis, kuid tegevust siiski jätkanud. Pärast kriisi on tegevuse lõpetanud üks piirkondlik leht, Põltsamaa Teataja, ja veel paar kaalub tegevuse lõpetamist,» kirjutati pöördumises.
Töötukassa pakutud toetusmeetmeid ei ole maakonnalehtedel olnud võimalik kasutada, sest töötajate arv oli juba viidud miinimumini ja niigi väikest palka ja töötajate töökoormust ei ole võimalik vähendada, selgitavad allakirjutanud ja jätkavad: «Samuti saavad maakonnalehed kojukande toetusest väikese osa. Võimalust jätkata paberlehe ilmumise asemel digilehena või suurendada paberlehe kõrval digilehe osakaalu, enamusel erakapitalil põhinevatest kohalikest lehtedest ei ole, sest neil puudub raha digiplatvormi loomiseks ja töötajate koolitamiseks. Eesti Meediaettevõtete Liit on küll püüdnud koolitustega aidata, kuid kuna liitu rahastatakse liikmemaksudest, siis ei ole ka liidu võimalused maakonnalehtede abistamiseks ja ellujäämiseks piisavad.»
Kirjas tõdeti ka, et majandusraskusi on süvendanud reklaamiraha üldine liikumine rahvusvahelistele digiplatvormidele nagu Google ja Facebook, ja kohalike omavalitsuste teabelehtedesse, kes avaldavad reklaami tasuta või turuhinnast soodsamalt. Näitena toodi Rootsi, kes on kriisi ajal toetanud 50 miljoni krooniga regionaalseid väljaandeid. Läti ja Leedu lõid sarnase toetusfondi juba enne kriisi.
Kultuuriministeeriumist lausuti Postimehele, et nad pole veel ettepanekule vastust koostanud. 14. juulil toimub Eesti Meediaettevõtete Liiduga sel teemal koosolek.
Erik Gamzejev: riik pole suutnud turul ausat konkurentsi tagada
Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejevi sõnul ei peaks ajalehed riigilt toetust vajama, kuid seda juhul, kui neil oleks võimalik tegutseda ausa konkurentsiga turul.
«Kuna aga riigivõim pole suutnud tõkestada avaliku raha eest ilmuvates ja tasuta levitatavates munitsipaallehtes reklaamimüüki ning lisaks tegutsevad Eesti reklaamiturul maksuvabalt globaalsed internetihiiud, siis on selle olukorra tasakaalustamiseks hüvitised põhjendatud. Ka näiteks põllumajandustoetused on ju olemuslikult üks kaitsevahend turumoonutuste eest. Kilpe Eesti meediaturu kaitseks ebaausa konkurentsi eest on otsitud aastaid, kuid ilmselt ei rakendu need veel niipea. Kahjud on sellises turuolukorras paraku juba tekkinud ja need jätkavad kasvamist,» sõnas ta.
«Peale selle, et maakonnalehed kajastavad ja talletavad kohalikku elu ning jälgivad ajakirjanduse eetikakoodeksist tulenevalt kriitiliselt kohaliku poliitilise ja majandusliku võimu teostamist, on nad kohapeal ka arvestavad tööandjad ja maksumaksjad. Kui munitsipaallehed kulutavad maksumaksja raha, siis maakonnalehed täidavad oma tegevusega riigi- ja kohalikku eelarvet,» rääkis Gamzejev. Ta tõi näitena Põhjaranniku, kus on üle paarikümne töökoha ja tänavu esimeses kvartalis teenis riik ajalehe tegevusest maksudega ligemale 50 000 eurot.
Gamzejev lisas, et maakonnalehed aitavad kojukandeteenust ostes üleval hoida ka riigiettevõtte Eesti Post (Omniva) postiljonide võrku - kui ajalehti postkastidesse kanda ei tuleks, läheks selle võrgu ülalpidamine riigile veelgi kulukamaks.