Keskkonnaamet tuvastas radioaktiivseid tuumaosakesi ka Eestis

FOTO: Peter Kovalev / TASS / Scanpix

Keskkonnaameti Harku kiirgusseirejaamas tuvastati õhus väga väikeses koguses tseesiumi, koobalti ja ruteeniumi isotoope.

Keskkonnaameti kinnitusel need leiud inimeste tervist ei ohusta.

Keskkonnaameti kiirgusosakonna nõunik Teet Koitjärve sõnul on mõõdetud isotoopide kogused on ülimalt väikesed ja mõõdetavad vaid laboritingimustes. Osakesed leiti Harku kiirgusseirejaama 14.-21. juuni filtrite analüüsimisel. «Sellised kogused ei kujuta ohtu inimese tervisele,» kinnitas Koitjärv ja ütles, et kiirgusjärelevalve toimib Eestis ööpäevaringselt.

Keskkonnaametil ei ole teada isotoopide päritolu. Samu isotoope on leitud ka Soome ja Rootsi välisõhus. Tuumarelvakatsetuste üdise keelustamise lepingu organisatsiooni ettevalmistav komisjon (CTBTO) on avaldanud ka isotoobileidude esmase võimaliku leviku kaardi. 

Isotoobileidude esmane võimalik levikukaart.

FOTO: CTBTO

Välisminister Urmas Reinsalu vahetas täna hommikul radioaktiivsete osakeste tõusu teemal infot Soome, Läti ja Leedu välisministriga.

«Erinevatest riikidest on tulnud informatsioon kergest radioaktiivsete isotoopide fooni tõusust Euroopa kirdeosas. Olgugi, et tase ei sisalda mingit ohtu inimeste tervisele, on meie ja laiemalt rahvusvahelise julgeoleku huvides oluline selle fooni tõus tuvastada, sest see on kindlasti inimtekkeline,» märkis Reinsalu.

Ta lisas, et Eesti suhtleb selles küsimuses rahvusvahelise aatomienergia agentuuriga ning teiste riikidega.

Põhjamaad teatasid radiatsioonitaseme kergest tõusust

Põhjamaad teatasid sel nädalal radiatsioonitaseme kergest tõusust Põhja-Euroopas juunis, Hollandi ametnike sõnul võis allikas olla Venemaa lääneosas ja viidata «tuumaelemendi kahjustusele tuumaelektrijaamas».

Vene uudisteagentuur TASS aga teatas viitega riikliku tuumaenergiaoperaatori Rosenergoatom esindajale, et kaks tuumaelektrijaama Venemaa loodeosas ei ole teada andnud ühestki probleemist.

Peterburi lähistel asuv tuumaelektrijaam Leningrad ja Murmanski lähedal asuv Koola «tegutsevad normaalselt, radiatsioonitase on normi piires», edastas TASS.

Soome, Norra ja Rootsi radiatsiooni ja tuumaohutuse järelevalveagentuurid ütlesid sel nädalal, et avastasid inimestele ja keskkonnale kahjutus koguses radioaktiivseid isotoope Soomes, Skandinaavia lõunaosas ja Arktikas.

Juuni alguses avastati Norras jood-131 isotoope, Rootsis ja Soomes aga tseesium-134, tseesium-137, koobalt-60 ja ruteen-103 isotoope.

Rootsi radiatsiooniohutuse agentuur ütles teisipäeval, et «praegu ei ole võimalik kinnitada, mis võis olla (radioaktiivsuse) tõusnud taseme allikas» või kus kohast radioaktiivseid isotoope sisaldanud pilv või pilved Põhja-Euroopa taevasse jõudsid. Soome ja Norra tuumaohutuse agentuurid on samuti arutlenud potentsiaalse allika üle.

Hollandi riiklik avaliku tervise ja keskkonna instituut ütles reedel, et analüüsis Põhjamaade andmeid ning «need arvutused näitavad, et radionukliidid (radioaktiivsed isotoobid) tulid Lääne-Venemaa suunalt».

«Radionukliidid on kunstlikud, see tähendab, need on inimese loodud. Nukliidide ülesehitus võib viidata kütuseelemendi kahjustusele tuumaelektrijaamas,» ütles Hollandi agentuur, lisades, et «konkreetset allika kohta ei saa tuvastada mõõtmiste piiratud arvu tõttu».

Tuumakatsetuste keelustamise lepingu organisatsiooni tegevsekretär Lassina Zerbo ütles reedel, et organisatsiooni radiatsiooniandurid Rootsis tuvastasid mitme kahjutu isotoobi kerge tõusu Loode-Euroopa õhuruumis.

Rosatomenergo kõneisik ütles laupäeval TASS-ile, et radiatsioonitase Leningradi ja Koola tuumaelektrijaamas ja nende ümbruses püsis juunis muutumatuna ja mingeid muudatusi ei ole nähtud ka praegu.

«Mõlemad jaamad töötavad tavarežiimil. Ei ole olnud mingit kurtmist seadmete töö üle,» tsiteeris TASS Rosatomenergo kõneisiku sõnu.Tema sõnul ei ole teada antud ühestki vahejuhtumist, mis oleks seotud radionukliidide õhku sattumisega.

Vene tuumajaam asub vaid 70 kilomeetri kaugusel Eestist

Peterburi linna elektriga varustav tuumajaam asub vaid 70 kilomeetri kaugusel Eesti piirist Sosnovõi Boris Soome lahe kaldal.

Sosnovõi Bori tuumajaam on naaberriikidele juba aastaid muret valmistanud, sest selle neli reaktorit on sama tüüpi mis Tšornobili tuumajaamas. Alates 2012. aastast on vana tuumajaama reaktorite võimsust vähendatud turvakaalutlustel kuni 80 protsenti.

2018. aasta lõpul suleti esimene reaktor. 2025. aastaks peaks plaanide järgi suletama ka kolm ülejäänud vanemat ehk RMBK-tüüpi reaktorit.

Tagasi üles