Lõuna-Eestis kahekordistus mullu alkoholimürgitusega 10-11-aastaste arv
12. jaanuar 2012, 22:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu kiirabi teeninduspiirkonnas vajas mullu alkoholimürgituse tõttu abi 56 last vanuses 10-11 aastat, mida on kaks korda rohkem kui 2010. aastal.
SA Tartu kiirabi juhatuse esimees Ago Kõrgvee rääkis, et kui varem olid sellised juhtumid haruldased, siis eelmine aasta tõi murrangu, vahendab Reporter.ee.
2010. aastal oli nii noori abivajajaid 28, mullu aga juba 56 ning neist lastest 36 vajas haiglaravi. «Tegemist on üliraskete seisunditega, tõsiselt ohtlike olukordadega, kus patsiente raviti lastehaiglas või erakorralise meditsiini osakonnas,» rääkis Kõrgvee. «Need numbrid näitavad täiesti kindlalt seda, et probleemid alla 14-aastaste laste alkoholitarbimisega on oluliselt kasvanud.»
Lõuna prefektuuri noorsoopolitseinik Maarja Punak rääkis «Reporterile», et uuringute järgi on 11-13 aastastest lastest juba pooled alkoholi proovinud ning ka noorsoopolitseiniku töös on alkohol igapäevane teema, kuna paljud teod pannakse toime just joobe tõttu.
Lapsed soovivad purjus olekut kogeda
«Ütles nii, et kui ma neli aastat tagasi küsisin nende käest, siis tihtipeale vastati, et soovisin proovida. Aga praegusel ajal on kõige imelikum see, et proovitakse seda tunnet, mida tähendab joobes olek. Seda nad proovivad ja see on juba väga halb näitaja,» rääkis Punak.
Tartu maavalitsuse sotsiaalkasvatustöö peaspetsialist Aare Laak ütles, et alkoholi pruukivad lapsed pärinevad tavalistest peredest. «Ma ei saaks ütelda, et on tegemist mingi väga erilise seltskonnaga, kel on väga eriline taust,» ütles ta.
Sageli saavad lapsed alkoholi kätte vanemate baarikapist või külmikust. Kui varem oli populaarne lahja alkohol, siis nüüd pigem kanged joogid. Punak kirjeldas juhtumeid, kus tüdrukud joovad puhast viina, kasutades pealejoogina siidrit.
Aare Laak rääkis, et sageli annavad vanemad noortele liiga palju vabadust. «Võib pakkuda välja, et üks teema on ikkagi järelvalve. See tähendab siis seda, et kui noormees või neiu hakkab juba täiskasvanu moodi välja nägema, siis üsna sageli vanemad eeldavad, et nüüd ta peaks ise otsustama ja ise vastutama,» rääkis Laak ja rõhutas, et seaduse järgi on alkoholi pruukimine keelatud siiski 18. eluaastani.
«Seda tuleks silmas pidada ja seda vanemate vastutust ja tuge anda ka nendele lastele, kes paistavad juba suured, aga tegelikult ei ole,» rõhutas ta.
Abi vajav sõber jäetakse üksinda
Punak rääkis, et kui mõnel noortest joomingu ajal halb hakkab või ta vastutustundetult käitub, ei rutta sõbrad appi, vaid filmivad seda ja panevad hiljem internetti üles. Samuti on tavaks põgeneda, kui ühel seltskonnast paha hakkab
«Ongi juhtunud see, et ühel seltskonnast hakkab halb, teised näevad seda ja helistavad kiirabisse, andes teada, et nähti mingit tüdrukut oksendamas. Ja samal ajal joostakse minema, sest kardetakse karistust. See on väga halb märk sellest, et ei hoolita enam oma sõpradest,» rääkis ta.
Ago Kõrgvee ütles, et joobnut ei tohiks kindlasti üksi jätta ning vähim, mida tema heaks teha saab, on ta seliliasendist külili keerata.