Sisuturundus

Eriilmeline ja eriline Jõgevamaa

Laiuse ordulinnuse varemed

FOTO: Ragnar Vutt

Kõhkluseta võib öelda, et Jõgevamaa on väga eriilmeline ja eriline. Maakond asetseb Mandri-Eesti keskpunkti ja Peipsi järve vahel. Maakonna üheks visiitkaardiks on Vooremaa, maailmas üks ainulaadsemaid voorestikke, mida iseloomustavad loode-kagu-suunalised suurvoored ja nende vahel asuvad piklikud järved. Jõgevamaast parimat näha soovides tasub järgida Kultuuritee looklevaid radu, mis läbivad Põltsamaad, Vooremaad ja Peipsimaad kuni Eesti Rahva Muuseumini välja.

Põltsamaa piirkond meelitab kaunite mõisahoonete, lossivaremete, kohalike veinide, roosiaedade, sildade ja suviste vabaõhuüritustega.

Vooremaal Palamusel saab külastada vana koolimaja, kuhu ühel ammusel sügisel Arno isaga jõudis, kui tunnid juba alanud olid. Suvekeskuseks on Kuremaa liivarannal paiknev rannamaja lossi, veski ja karavaniparklaga.

Palamuse

FOTO: Ragnar Vutt

Omanäolisusega võlub kindlasti Peipsi järve äär, kus on omamoodi kombed ja tavad, rannajoont ääristavad kilomeetrite pikkused tänavkülad ja vene vanausuliste kultuur. Peipsi regiooni eripäraks on tänavaturud, mis toimuvad valdavalt kevadest sügiseni ja seal ootavad möödasõitjaid värsked kurgid, sibulad, küüslauk ja suitsutatud kala.

Kutsume avastama Jõgevamaa looduse ja kultuuri mitmekesisust, nautima ajaloopärandi aardeid, legendidega seotud põnevaid paiku, omanäolisi piirkondi ja meeldivaid puhkamisvõimalusi ning Kultuuriteed!

Kultuuritee

Kultuuritee on reis läbi ajaloo tänapäeva. Alustades Eesti Rahva Muuseumist on sobilik minna Jõgevamaa suunas Peipsi-äärset vanausuliste külaelu ning eripärast kultuuri kaema, sõita samal postiteel, mida mööda riigivalitsejad kunagi Peterburist Euroopasse suundusid, uurida esivanemate asustusjälgi, nautida eripalgelist loodust ning saada osa mõisaromantikast.

Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee valdade muuseume ühendavalt teelt leiate endale nii sobivat majutust kui ka kõhtupaitavaid toiduelamusi ja kindlasti ka mõne kultuurisündmuse. Eriti mugav on Kultuuriteed avastada Navicup äpi abil. www.kultuuritee.ee; FB Kultuuritee

Vaimustavad muuseumid ja mõisad Kultuuriteel

Kääpa on väike küla Jõgevamaal, aga kui hakata rohkem uurima, on siin peidus vägagi suured aarded. Kõige suurem neist on ilmselt Kääpa jões puhkav mõõk, mis meie rahvuseepose kangelasel Kalevipojal jalad alt lõikas ja mis legendi järgi siiani uut kangelast ootab, et taas jõest välja tulla. Just nimelt selle legendi auks on Kääpale loodud Kalevipoja Koda koos muuseumi, seikluspargi ja mänguhooviga. Ja et asja veel põnevamaks teha, oleme metsa sisse ära peitnud Kalevipoja seikluspargi.

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum on ainus Eesti kihelkonnakoolide ajalugu tutvustav muuseum, mis kogub, uurib ja säilitab kihelkonnakooli ajalugu läbi Oskar Lutsu „Kevade“. Tuttavad lood raamatust ning kaadrid filmist elustuvad, kui saad proovida õpetaja Lauri viiulit, ronida Latipaci järele või vaadata kultuslikuks saanud filmilõike. „Kevadest“ tuttavad kohad ootavad – vana klassiruum, õpetaja Lauri tuba ja köstri eluruumid.

Armastatud luuletaja Betti Alveri sünnikodus saab vaadata talle pühendatud püsiekspositsiooni. Alveri (1906–1989) elu ajatelg kulgeb mööda suuri valgustatud pannoosid, millele lisaks elu- ja loominguloo faktidele on koondatud väga huvitavaid Alveriga seotud fotosid ja dokumente. Muuseumis saab ülevaate ka Alo Mattiiseni elust, samuti tutvustatakse seal Jõgeva linna ajaloo- ja kultuuripärandit.

Jõgewa militaarmuuseum on maiuspala militaarajaloo huvilistele, kuid vaatamisväärset leiavad sealt kindlasti teisedki, tegemist on kogupere muuseumiga. Sõjaajaloo huvilisi ühendava MTÜ Pommiauk loodud eramuuseum paikneb kunagise metallitöökoja hoones. Muuseumi vanimad eksponaadid on kiviajast, ent peamiselt kajastab ekspositsioon perioodi 1900–1945 Jõgevamaal – Vabadussõda, Eesti Vabariigi iseseisvusaega, inimeste elulugusid ja olmet.

Laiusel on käsitööd tehtud ajast aega, aga umbes veerand sajandit tagasi läks seal lahti õlekäsitöö buum. Sealses käsitöökojas on eksponeeritud erinevates tehnikates valmistatud õle-, roo- ja kasetohuesemeid, õlest ehistöid ning toakaunistusi.

Avinurmes ootab teid aga juba kümnendat juubelit tähistav Avinurme puiduait, ja just puiduaidas on Avinurme muuseumrongi „väljumise“ graafik.

Peipsimaa, see on erinevad rahvused ja kultuurid, maalilised rannakülad, pühalikud pühakojad, ikoonimaal, samovarid, sibulad, kurk ja rääbis, järv, sihvakad tuletornid, uhked mõisad, põnevad muuseumid ja põline laadakultuur.

Peipsimaa muuseum ühendab seda kõike.

Peipsimaa muuseumis saab tutvuda vanausuliste eluolu, kiriku- ja köögikultuuriga, ikoonimaaliga ja kõrvalmajas Peipsi järve eluga. Eriväljapanek on pühendatud maailmakuulsale ikoonimaalijale Pimen Sofronovile.

Puurmani mõis on suurejooneline neorenessanss-stiilis valge peahoonega mõisaansambel, mis ehitati G. J. von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. aastal moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni.

Puurmani lossi ja selle ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti “Unustatud mõisad” raames.

Pajusi mõisakompleksis saavad külastajad imetleda kaunilt renoveeritud eriilmelisi ning ajaloost läbi põimunud hooneid. Kauni antiikmööbliga sisustatud Katariina külalistemajas saab ööbida ning Loopre Lepiku ratsatalus võib hobustega tutvuda, kokkuleppel ka ratsutada.

Kauneid mõisahooneid asub rohkelt Põltsamaa piirkonnas. Põltsamaa ümbruses ootab avastamist Adavere mõis. Võisiku mõis on teada-tuntud Jaan Krossi “Keisri hullust”, Lustivere mõis aga võlub oma neogooti stiiliga. Piirkonnas asuvad veel Tapiku mõisahoone ja Puurmani mõis, mille neorenessanss-stiilis valget peahoonet võib pidada mõisatuuri pärliks.

Päev või mitu Põltsamaal

Põltsamaa on tuntud sildade, parkide, rooside ja veini poolest.  Väikelinnas on 19 silda, mis ületavad Põltsamaa jõge, ühendavad kaldaid jõesaartega või kulgevad üle vallikraavi. Üks erilisem neist on Kirikumäe ehk Parvei sild – iidsele sillakohale on 2006. aastal paigaldatud rippsild.

Jõe ühelt kaldalt teisele viib neli silda ja vaid üks neist, Suur sild, on autoga ületatav.  2013. aastal renoveeriti Suure silla pais ja rajati nüüdisaegne kalapääs – seda on nimetatud ka Põltsamaa sajandi ehitiseks. Tule võta endale lossihoovi infopunktist sildade kaart ja otsi ise kõik sillad üles!

Põltsamaa loss asub Kesk-Eestis Põltsamaa jõe kaldal ning selle ajalugu ulatub aastasse 1272, mil Saksa Ordu ehitas siia kindluse kui kaitseehitise. Selle üle 400-meetrine vallikraavidega piiratud müür on Eesti ja Läti aladel pikim omataoline. Uuenenud Põltsamaa muuseum tutvustab Põltsamaa lossi ja linna kuulsusrikast ajalugu.

Ajalugu on alati ka söömise ja joomise lugu, mille juurde juhatavad teed Põltsamaa veinikelder ja toidumuuseum. Veinikeldrist saab kaasa osta kohalikke naturaalseid marja- ja puuviljaveine, samuti tellida veinide degusteerimist. Toidumuuseumis on eksponeeritud tuubitoit, mida Põltsamaa omal ajal Nõukogude kosmonautidele valmistas. Seda võib pidada maailma esimeseks kosmosetoiduks.

Põltsamaa Roosiaed on oma kollektsiooni poolest üks Baltikumi suuremaid ning kuulub ühtlasi Euroopa Top 10 rosaariumi hulka. Roosiaias kasvab üle 5000 roosiistiku ning ligi 800 erinevat roosisorti. Huvilistel on võimalik tellida ekskursioon, mille käigus tutvustatakse erinevaid roosisorte, nende ajalugu ja legende ning muud huvitavat ja lillelist. Parim aeg külastamiseks on enamasti juuni keskpaigast septembri keskpaigani, mil on rooside õitseaeg.

Elamusi väikestele ja suurtele

Uus ja väga vahva paik on kogupere vabaajakeskus WPark Põltsamaal Kamari järve ääres. Seal ootavad külalisi avalik rand koos palliplatsidega, tasuta madalseiklusrada ja jõulinnak. Eraldi pileti eest nii väikestele kui ka suurtele mõeldud lõbus kummilinn, see on veel ujuv turnimis- ja põrkeatraktsioon, kus saab kuni 80 inimest lustida ja hüpata.

WPark Põltsamaal Kamari järve ääres

FOTO: Mediastation.ee

Veelauatada saad WParkis Eesti esimesel ja ainsal 2-mastilisel veelauakaablil ja täismõõdus ringkaablil koos maailmatasemel elementidega, millel jagub toimetamist algajatest edasijõudnuteni. Värskelt valminud moodsast administratiivhoonest leiad maitseelamusi pakkuva ja igati mõnusa Kohwik W ning hiigelterrassi, kus kõike seda toredat nautida.

Lustiliseks päevaks tasub külastada kogu perega Vudila mängumaad. Vudilas saab lõbutseda veepargis, lustida väliatraktsioonidel, külastada loomaparki ja kehvema ilma puhul jätkub tegevusi siseruumideski.

Tulge ja nautige ilusat puutumata Vooremaa loodust, Alam-Pedja looduskaitseala on Kursi jahilossist vaid kolme kiviviske kaugusel. Võtke ette mõni retk Endla rabas või seigelge Põltsamaa, Navesti või Kõpu jõel. Matkajuhid on valmis teid alati juhendama ja juhtima. Iseseisvalt matkamiseks valige sobiv matkarada välja Navicup Jõgevamaa matkaradade kaardilt.

Jääaja Keskus on kogu perele mõeldud ainulaadne ja põnev elamuskeskus terves Baltikumis, kuhu oodatakse külla nii suuremaid kui ka väiksemaid sõpru. Siin saab tutvuda elusuuruses eelajalooliste loomadega ja kogeda ülevaadet sellest, kuidas on maailma ja Eesti loodus aastatuhandete jooksul muutunud. Jääaja Keskus asub Tartumaal Saadjärve kaldal, otse Vooremaa keskmes, mis on tuntud jääaja ja Kalevipoja muistendite järgi.

Jõgevamaad kutsutakse Kalevipoja tegude maaks, sest siitkandist võib leida kõige rohkem Eesti rahvuseepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid pinnavorme ja rändrahne. Ühes kohas on Kalevipoeg hiigelvagusid kündnud, teises lingukivi lennutanud, kolmandas kohas sängis puhanud ja paljudesse paikadesse on ta jalajälgi jätnud.

Toretalu toimib avatud taluna, kus jalutada ja ringi vaadata. Külalisi ootavad loomad, lahendada saab põõsalabürinti, jalutamiseks sobib vanasõnamets, samuti saab mängida mitmesuguseid erinevaid mänge ja panna end aktiivselt proovile. Augustis ja septembris ootab ekslejaid ka maisilabürint. Kaasa saab osta meeneid ja talus kasvanud köögivilju.

Kuningamäe kardirada asub Põltsamaa külje all. Tegemist on võistluskardirajaga, aga vabal ajal on rajal võimalik sõita ka hobikardiga. Tegemist on küllaltki kiire rajaga, hobikartide keskmine kiirus küünib üle 60 km/h. Rada on 850 meetrit pikk, rajal on kaks pikka sirget, kiireid kurve ja tehniliselt keerukaid S-kurve. Kui seltskond on suurem kui rajale mahub, siis saavad ülejäänud jälgida rajalolijate saavutusi boksis asuvalt monitorilt.

Suve jooksul toimub Jõgevamaal ja Kultuuriteel palju meeleolukaid kontserte ja muidki vahvaid ettevõtmisi. Põltsamaa Roosisaarel leiab 6.–17. juulini aset kohvikute, kontsertide ja palju muuga Ruumeks 2.0. Eesti artistide esituses kõlab suvel muusika Kamari seltsimaja hoovis, Palamuse kirikus, Kasepää laululaval, Voore laululaval, Põltsamaa lossihoovis ja Kuremaal.

Põnevaks ja meeldejäävaks tõotavad kujuneda Mustvee linna päevad (10.–13.07), Pajusi V Mudajooks ja Mudajooksu RockFest (11.07), Peipsi Järvefestival Lohusuus (12.07), Mustvees ja Peipsi Folk (13.07), Peipsi Romantika Kasepääl 16.–17.07; Rääbisefestival Kasepää tänavkülas (18.07), Jõgevatreff Kuremaal (31.07–2.08), heli-, valgus- ja püroetendus „Tuledes Paunvere“ Palamuse muuseumi õuel (21.–23.08), VIII Kamari Veetrall ja ansambli Metsatöll kontsert (1.08) ja Peipsi Toidu Tänav (22.–23.08).

Sündmustele vahelduseks võid külastada turismiinfopunkte Palamusel, Põltsamaa lossis ning Tikupoisis. Täpsemat teavet kõigi sündmuste kohta leiab veebilehtedelt

www.visitjogeva.com ja www.kultuuritee.ee ning Avasta Jõgevamaa ja Kultuuritee Facebooki-lehtedelt.

Söögielamused

Jõgevamaal on hinnas maitsev kodune toit. Ükskõik, kui ehedalt või moodsalt on see serveeritud, külastaja saab kõhu täis ning mõnusa emotsiooni kauba peale. Enamik söögikohti kasutab hooajalist toorainet, mis pärit oma piirkonnast. Kui alustada puhkust meie kõige suurema järve äärest, siis Mustvee kandis igav ei hakka.

Peipsi järvest vaid mõnesaja meetri kaugusel Mustvee kesklinnas asub legendaarne punane maja, see on Peipsi teemaja. Värvika minevikuga 20. sajandi alguses ehitatud hoonest on saanud õdus kohvik-meenepood, kus pakutakse Peipsi piirkonnale iseloomulikku toitu, maitsvaid kooke ning pirukaid. Kindlasti ei puudu menüüst Peipsi järve kala ja kohalikud aia- ning metsasaadused.

Lisaks teemajale on teinegi uus koht einestamiseks. Tänavu kevadel avatud Peipsi järve restorani juurde jalutamiseks kulub järve äärest vaid minutikene. Märksõnadeks on siin meeldiv atmosfäär ja hubasus. Menüüs pakutakse maitsvaid roogi värskest toorainest ja Mustvees tuleb mõistagi kala süüa.

Mustveest vähem kui kümme kilomeetrit Kallaste suunas Omedus asub maakonna parim talutoodete pood. Siiraku talu Kala- ja talupoes on müügil oma talu köögivili ja sellest valmistatud hoidised, värske ja suitsutatud Peipsi kala ning kalast valmistatud tooted. Toidukorvi saab panna veel omaküpsetatud leiba ning saiakesi või kooki. Pererahvas kasvatab Peipsi järve ääres Kasepääl köögivilju ja maitsetaimi, sest kõik algas perenaise suurest armastusest punapeedi vastu.

Kui sõita aga Mustveest Narva suunas, siis miks mitte Avinurme kaudu. Avinurme puiduaida vastas asub Apteekri puhvet, mille menüüst leiate häid tuttavaid maitseid. Perenaine küpsetab ettetellimisel leiba, sepikut, kringleid ja torte.

Avinurmest jupike põhja poole asub Tamme-Kopra talu, mille perenaist Kaja teatakse uhkete tortide ja maitsemeelt paitavate pagaritoodete poolest. Neid saab ette tellida, kuid mõned maiustused on ka Siiraku talu poes müügil. Soovi korral on talus võimalik õpitubasid korraldada, et isegi osavamaks küpsetajaks või koogimeistriks saada.

Keset Jõgeva linna leiab ühe väga erilise oaasi. Kohvik Ateljee maitseelamuste aed kostitab sööjaid nii koduselt maitsva toidu kui ka suvel välikohviku elamustega. Välikohviku meelte aias võib toitu oodates nuusutada lopsakaid lilli, uurida erinevaid maitsetaimi ja köögivilju. Mitmed toidud on saanud inspiratsiooni vene, udmurdi ja ukraina köögist. Üheks tõmbenumbriks on isetehtud pelmeenid.

Teise hästi omapärase koha leiate sõites Jõgevalt Tartu suunas. Juulamõisa kohapärimuskohviku nõudesse on süvistatud ruunimärgid, menüüs olevate toitude retseptideks koguti inspiratsiooni ümbruskonnast, toorainegi tuleb põhiliselt oma kandist. Toidud, jutud ja viited kohapärimusele muudavad kohvikukülastuse hoopis teistsuguseks. Majas on ka kohaliku toidu ning käsitöö riiul, kust saab osta teiste väiketootjate kaupa.

Põltsamaa poole keerates leiab maitseid igaühele. Puhu-Risti söögimaja on hästihoitud saladus retrohuvilistele. Menüüst leiab taskukohase hinnaga koduseid toite nii tänapäevaste kui ka nostalgiliste maitsetega. Saiakestele ja dessertidele on seal majas raske „ei“ öelda. Kaasa saab osta justkui vanaema valmistatud moosi- ja lihapirukaid. Õhtuseks ajaks pakutakse ruume ürituste läbiviimiseks.

Kulinaarse või muidu lõõgastava reisi lõpetuseks sobib hästi Carl Schmidti maja. Kunagise alevivanema järgi nimetatud hoones pakutakse lisaks toidule veel majutust ning iluteenuseid. Kohvik-restorani menüü teeb kummarduse Põltsamaa väärikale toidutööstusele, lubades lauale nii Põltsamaa veini kui ka juustu. Täpsemalt vaadake www.visitjogeva.com. Ootame kõiki sööma!

Avalikud rannad

Võib-olla tuleb see teile üllatusena, aga Jõgevamaal saab ka rannamõnusid nautida.

Kuremaa supelrannas on 250 meetri pikkune liivarand, ujumissild, vesi- ja surfirataste, SUP-laudade ja paadilaenutus. Kalastamiseks on võimalik õnge rentida.

Kuremaa rand

FOTO: Eveli Jürgenson

Rannamaja terrassiga kohvikus saad nautida rannamelu, Vooremaa parimaid burgereid ja jahutavaid jooke. Erinevateks koosviibimisteks on võimalik rentida kohviku sise- ja välisruume. Rannas on lastele kiiged, veeliumägi ja laugelt sügavaks minev suplusakvatoorium, mis on ohutu supluseks ka väikelastele. Mängida saab rannavõrkpalli ja tänavakorvpalli.

Mustvee sadama juures asub linna supelrand, mis on kenasti korrastatud ja puhta liivaga. Rannas on lastele kiiged ja ronimisalad. Samuti saab mängida rannavõrkpalli. Ranna kõrvale rohealale jäävad katusealustega istumiskohad, kus saab pidada piknikku. Jalutada saab muulil ning promenaadil. Sadamahoones asub kohvik.

Peipsi järve põhjakaldal Raadna asulas paikneb lai liivarand. Kilomeetrite pikkusele liivarannale viib laudtee, mida mööda pääseb randa ka ratastoolis. Ranna vahetus läheduses on kaks parklat, mis mõeldud 80 autole ja RMK Raadna puhkeala ettevalmistatud lõkkekohtade ja telkimisalaga.

Kamari paisjärve rand WParki juures – Järvel asub paadisild, rannal rannajalgpalli ja -võrkpalliväljak, duširuum-tualetid, pingid, väikelaste kiiged ja liumägi. Mõnus liivarand perega suve nautida. Lisaks neile paikadele saab mõnusalt päikesevanne võtta Voore paisjärve ja Põltsamaa rannaalal, Luua Prossa järve ja Aidu järve rannas.

Kohtumiseni eriilmelisel ja erilisel Jõgevamaal ning Kultuuriteel!

Avasta Jõgevamaa:
www.visitjogeva.com
FB Avasta Jõgevamaa
Instagram: visitjogeva
#visitjogeva
www.kultuuritee.ee
#kultuuritee
Tagasi üles