Laiusel on käsitööd tehtud ajast aega, aga umbes veerand sajandit tagasi läks seal lahti õlekäsitöö buum. Sealses käsitöökojas on eksponeeritud erinevates tehnikates valmistatud õle-, roo- ja kasetohuesemeid, õlest ehistöid ning toakaunistusi.
Avinurmes ootab teid aga juba kümnendat juubelit tähistav Avinurme puiduait, ja just puiduaidas on Avinurme muuseumrongi „väljumise“ graafik.
Peipsimaa, see on erinevad rahvused ja kultuurid, maalilised rannakülad, pühalikud pühakojad, ikoonimaal, samovarid, sibulad, kurk ja rääbis, järv, sihvakad tuletornid, uhked mõisad, põnevad muuseumid ja põline laadakultuur.
Peipsimaa muuseum ühendab seda kõike.
Peipsimaa muuseumis saab tutvuda vanausuliste eluolu, kiriku- ja köögikultuuriga, ikoonimaaliga ja kõrvalmajas Peipsi järve eluga. Eriväljapanek on pühendatud maailmakuulsale ikoonimaalijale Pimen Sofronovile.
Puurmani mõis on suurejooneline neorenessanss-stiilis valge peahoonega mõisaansambel, mis ehitati G. J. von Manteuffeli ajal 1881. aastal. 1918. aastal moodustas Julius Kuperjanov Puurmani lossis partisanide pataljoni.
Puurmani lossi ja selle ajalooga saab tutvuda suvistel külastuspäevadel projekti “Unustatud mõisad” raames.
Pajusi mõisakompleksis saavad külastajad imetleda kaunilt renoveeritud eriilmelisi ning ajaloost läbi põimunud hooneid. Kauni antiikmööbliga sisustatud Katariina külalistemajas saab ööbida ning Loopre Lepiku ratsatalus võib hobustega tutvuda, kokkuleppel ka ratsutada.
Kauneid mõisahooneid asub rohkelt Põltsamaa piirkonnas. Põltsamaa ümbruses ootab avastamist Adavere mõis. Võisiku mõis on teada-tuntud Jaan Krossi “Keisri hullust”, Lustivere mõis aga võlub oma neogooti stiiliga. Piirkonnas asuvad veel Tapiku mõisahoone ja Puurmani mõis, mille neorenessanss-stiilis valget peahoonet võib pidada mõisatuuri pärliks.
Põltsamaa on tuntud sildade, parkide, rooside ja veini poolest. Väikelinnas on 19 silda, mis ületavad Põltsamaa jõge, ühendavad kaldaid jõesaartega või kulgevad üle vallikraavi. Üks erilisem neist on Kirikumäe ehk Parvei sild – iidsele sillakohale on 2006. aastal paigaldatud rippsild.
Jõe ühelt kaldalt teisele viib neli silda ja vaid üks neist, Suur sild, on autoga ületatav. 2013. aastal renoveeriti Suure silla pais ja rajati nüüdisaegne kalapääs – seda on nimetatud ka Põltsamaa sajandi ehitiseks. Tule võta endale lossihoovi infopunktist sildade kaart ja otsi ise kõik sillad üles!
Põltsamaa loss asub Kesk-Eestis Põltsamaa jõe kaldal ning selle ajalugu ulatub aastasse 1272, mil Saksa Ordu ehitas siia kindluse kui kaitseehitise. Selle üle 400-meetrine vallikraavidega piiratud müür on Eesti ja Läti aladel pikim omataoline. Uuenenud Põltsamaa muuseum tutvustab Põltsamaa lossi ja linna kuulsusrikast ajalugu.
Ajalugu on alati ka söömise ja joomise lugu, mille juurde juhatavad teed Põltsamaa veinikelder ja toidumuuseum. Veinikeldrist saab kaasa osta kohalikke naturaalseid marja- ja puuviljaveine, samuti tellida veinide degusteerimist. Toidumuuseumis on eksponeeritud tuubitoit, mida Põltsamaa omal ajal Nõukogude kosmonautidele valmistas. Seda võib pidada maailma esimeseks kosmosetoiduks.
Põltsamaa Roosiaed on oma kollektsiooni poolest üks Baltikumi suuremaid ning kuulub ühtlasi Euroopa Top 10 rosaariumi hulka. Roosiaias kasvab üle 5000 roosiistiku ning ligi 800 erinevat roosisorti. Huvilistel on võimalik tellida ekskursioon, mille käigus tutvustatakse erinevaid roosisorte, nende ajalugu ja legende ning muud huvitavat ja lillelist. Parim aeg külastamiseks on enamasti juuni keskpaigast septembri keskpaigani, mil on rooside õitseaeg.