Hagia Sophia jääb väljaspool palvuste aega avatuks
/nginx/o/2020/07/14/13209981t1h24b3.jpg)
Hagia Sophia jääb väljaspool palvuste aega külastajatele avatuks ning kristlikud ikoonid jäetakse alles, kinnitasid Türgi usuametnikud täna.
6. sajandi mälestisel oli alates 1934. aastast muuseumi staatus. Eelmisel reedel muudeti see otsus ära ning mälestist haldab nüüd Türgi usuasjade ametkond Diyanet.
Otsus muuta muuseum mošeeks kutsus esile hulga proteste – nii lääneriikide valitsustelt kui ka Venemaalt ning kristlikelt usujuhtidelt. Paavst Franciscus nimetas otsust «väga häirivaks».
Enne esimest korda mošeeks muutmist 1453. aastal tegutses Hagia Sophia ligi tuhat aastat katedraalina.
Diyanet teatas täna, et kristlikud ikoonid Hagia Sophias ei takista palvetamist.
«Ikoonid kaetakse ja varjutatakse palvuste ajal sobivate vahenditega,» kinnitas Diyaneti avaldus. «Usuliselt vaatekohalt ei ole takistusi Hagia Sophia mošee avamiseks külastajatele väljaspool palvuste aega.»
President Recep Tayyip Erdoğan on ka varem kutsunud UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvat Hagia Sophiat mošeeks ümber nimetama ning 2018. aastal luges ta seal värsse Koraanist.
Reedel teatas Erdoğan, et palvused algavad Hagia Sophias 24. juulil. Siiski kinnitas ta, et üleilmne turismimagnet jääb seejuures kõigile avatuks.