Väikesed loodusesõbrad õpivad tundma muru ja panevad välja taimesildid

Tartu Postimees
Copy
Sel aastal jätab linn liigirikkuse tõstmiseks paljud haljasalad niitmata.
Pildil sellest teavitav tahvel kesklinna pargis.
Sel aastal jätab linn liigirikkuse tõstmiseks paljud haljasalad niitmata. Pildil sellest teavitav tahvel kesklinna pargis. Foto: Margus Ansu

Täna kell 11.30 teevad Tartu loodusmaja linnalaagri lapsed ringkäigu Kaubahoovi pargis ja panevad selle niitmata jäetud maalapile sildid taimedele, mis seal kasvavad.

Algatus on seotud Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 projektiga kureeritud elurikkus, mille raames käsitatakse parke laboratooriumitena, kus katsetatakse eri viise linn elurikkamaks muuta ja loodus linna tagasi tuua.

«Lapsed, nagu ka täiskasvanud, võiksid teada, millised taimed meie parkides kasvavad ning millised putukad ja loomad siin elavad,» ütles loodusmaja linnalaagri juhendaja Aire Orula. Taimede sildid panevad lapsed Orula juhendamisel lisaks kaubamaja kõrval asuva Kaubahoovi pargile ka Autovabaduse  puiesteele. Seal on istutuskastidesse siirdatud spetsiaalne aasamatt niidutaimedega.

«Me tunneme linlastena küll puukooli taimi, kuid neid liike, mis meid looduses ümbritsevad, ka kõrrelisi, väga ei tea,» ütles üks projekti eestvedajatest, Merle Karro-Kalberg. Anna-Liisa Unt, projekti teine eestvedaja, lisas: «Veel vähem teame, mis on tegelikult muru ja millistest taimedest see koosneb.»

 Karro-Kalberg tõi välja, et Kaubahoovi pargis kasvavad juba praegu näiteks valge ristik, karjamaa-raihein, harilik nurmikas, pärsia mailane, võilill, suur teeleht, aasnurmikas, harilik nurmikas ja raudrohi. Ta lisas, et elurikkuse kureerimise eesmärk on parke muuta nii, et inimestel oleks neis võimalik leida senisest rohkem tegevusi.

Esialgu hoitakse kureeritud elurikkuse projekti katselapid Kaubahoovi, Uue turu ja Barclay pargis niitmata sügiseni. Kevadel on kavas jätkata projektiga samades parkides, samuti plaanitakse mitmesse paika uusi taimekooslusi, et katsetada elurikkuse loomise lisavõimalustega. Kureeritud elurikkuse  projekt kestab kavakohaselt vähemalt aastani 2024, mil Tartu kannab koos Lõuna-Eestiga Euroopa kultuuripealinna tiitlit.

«Suures plaanis tahame luua sümbioosi loodusest ja disainist. Eesmärk on inimesed senisest enam parkidesse aega veetma tuua,» rääkis Karro-Kalberg. Projekti Kureeritud Elurikkus veavad maastikuarhitektid Anna-Liisa Unt, Karin Bachmann ja Merle Karro-Kalberg ning rohkem infot saab kodulehelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles