Sisuturundus

Erilised kodud erilistele inimestele

FOTO: Annika Haas

Psüühiliste erivajadustega inimestele ehitatakse uued kodud: elamud, kus asub neli korterit ja igaühes neist elab perena kuus inimest.

Tallinnasse, Keilasse, Pärnusse ja Paldiskisse kerkisid Hoolekandeteenused AS ettevõtmisel erivajadustega inimestele mõeldud kortermajad, praegu ehitatakse lisaks Põltsamaa, Paide ja Kohtla-Järve elamuid.

„Meie jaoks on oluline hoone olemus: me rajame kodu, mitte hooldekodu või raviasutust,“ sõnab Hoolekandeteenused AS-i avalike suhete juht Katrin Pärgmäe.

Kogukondade keskel asuvates majades on kaasaegsed kodud 1200 inimesele, kelle elukorraldus sarnaneb tavapärase koduse elurütmiga. „Elanikud tegelevad ise majapidamistöödega, valmistavad süüa, käivad tööl ja hoiavad oma maja või hoovi korras. Vabal ajal tegeletakse hobide ja huvitegevustega kodus ja ümbruskonnas,“ kirjeldab Pärgmäe kontseptsiooni.

Läbimõeldud tüüpprojekt

Ettevõtte kinnisvaradirektori Karl Mändi sõnul seisis arhitekt Heidi Karro EMP A&I OÜ-st hoone projekti luues keerulise ülesande ees: tegu on vägagi spetsiifilise korterelamuga.  Projekti loomiseks kulus suisa aastajagu aega. „Olin tellija peamine esindaja ja joonistasin esmase eskiisi, mille põhjal arhitektid edasi liikusid. Hoone kontseptsioon lähtub perepõhisest tavalisest elukorraldusest, kuid selle vahega, et toad on avaramad ja hoone on maapinnaga ühel tasapinnal, et nii psüühilise kui ka erineva füüsilise erivajadusega inimesed hästi hakkama saaksid,“ kirjeldab Mänd. „Soovisime, et hoone oleks üsna avatud planeeringuga, hubane, samas võimalikult universaalne ja et seal oleks lihtne orienteeruda. See esitas arhitektuurile suured väljakutsed.“

„Soovisime, et hoone oleks üsna avatud planeeringuga, hubane, samas võimalikult universaalne ja et seal oleks lihtne orienteeruda. See esitas arhitektuurile suured väljakutsed.“ 

FOTO: Hoolekandeteenused AS

Bauroc ja liginullenergiamaja

Uute kortermajade elanikud tasuvad kommunaalkulude eest ise oma pensionist, mis teadupärast ei ole kuigi suur – et niisuguses kodus elamine oleks taskukohane, tuli hoone ülalpidamiskulu viia minimaalseks, samuti otsiti soodsaimat ehituslikku lahendust.

„Tegime otsuse 500 mm Bauroc-ploki kasuks, mis krohviti nii seest kui väljast. Siin ei olnud vaja täiendavat soojustamist ja saime päris mitu tööprotsessi vahele jätta. Seina ruutmeetrihind tuli kokkuvõttes tunduvalt soodsam kui alternatiivsete konstruktsioonilahenduste puhul,“ kirjeldab Mänd.

Riigihankekohuslastena jäeti hankes pakkujatele materjali osas esialgu vabad käed – kord pakuti ka puitelementidest lahendust, ent Bauroci süsteem osutus erinevate pakkujate hinnangul kokkuvõttes siiski soodsaimaks.

„Kui sai selgeks, et ehitatakse Baurocist, siis kohaldasime maja projekti, et oleks võimalikult vähe kivide lõikamist ja tekiks minimaalselt jääke. Optimeerisime täisplokiridade järgi korruste kõrguseid ja mõtlesime läbi eriosade lahendused. Me ei tahtnud kasvatada hoone kubatuuri, köetava pinna ruutmeetrite arvu,“ nendib Mänd. „Nuputamist oli päris palju, lõpuks leidsime toimiva lahenduse.“

„Tegime otsuse 500 mm Bauroc-ploki kasuks, mis krohviti nii seest kui väljast. Siin ei olnud vaja täiendavat soojustamist ja saime päris mitu tööprotsessi vahele jätta…“

FOTO: Bauroc AS

Sobib nii Nõmmele kui ka Lasnamäele

Projekteerimise lähteülesanne sätestas, et hoone peab arhitektuurselt sobima erinevatesse asukohtadesse, olgu tegu Nõmme või Lasnamäe, Tartu või Paldiskiga: tellija oli ka ise valmis panustama projekteerimisse, otsima lahendusi ja kompromisse ning vajadusel hoonet ümber projekteerima.

„Meil on hoonest nii lame- kui viilkatusega versioon, võimalik on nii maa- kui kaugküte. Selline paindlikkus on tähtis, eriti arvestades, et oleme ise nii hoone arendajad kui haldajad. Idee ei olnud arhitektuurset lahendust valmis saada ja arendust edasi müüa. Andsime endale aru, et võimalike vigadega peame ise pärast hakkama saama ja olime seega eriti põhjalikud,“ teab Mänd.

„Projekteerimise lähteülesanne sätestas, et hoone peab arhitektuurselt sobima erinevatesse asukohtadesse, olgu tegu Nõmme või Lasnamäe, Tartu või Paldiskiga…“

FOTO: Hoolekandeteenused AS

Tagasiside on hea

Esimene maja on tänaseks olnud kasutuses kaks aastat ja tagasiside nii elanikelt kui ka personalilt on olnud hea. Elamu igas korteris on kuus magamistuba ja avar elutuba ühistegevusteks – kokkamiseks, söömiseks, televiisori vaatamiseks või vaba aja veetmiseks. Kui aga võimalik, kas täna võiks või peaks põhiprojektis muudatusi tegema?

„Üksikuid ebamugavusi on, asju, millega ei osanud esimese hooga piisavalt arvestada,“ tunnistab Mänd. „Näiteks valmistatakse korterites süüa, ent selgus, et päris kõigi toidukordade valmistamisega ei saanud elanikud alguses hakkama ja appi tuli täiendav tegevusjuhendaja. Seega jäi elutuba ikkagi veidi väikeseks. Samas on tegu üleminekuperioodiga ja tahame jõuda selleni, et see peresarnane grupp hakkaks lähiajal toimetama nagu tavapere.“

HEA TEADA:

  • Hoolekandeteenused AS-i tellitud kortermajad on ehitatud spetsiaalselt loodud tüüpprojekti alusel – tänaseks on valminud kaheksa hoonet ja peagi lisanduvad veel kolm.
  • Kortermajade elanikud vajavad oma igapäevaste tegevuste juures abi, seega on majas ööpäevaringselt ka tegevusjuhendajad, kes aitavad elanikke.
  • Lähiaastatel ehitatakse sarnaseid kortermaju veel mitmele poole üle Eesti, nii on igal abivajajal võimalik elada oma pere ja sõprade läheduses, säilib inimeste side lähedaste ja tuttava keskkonnaga.
Tagasi üles