VIDEO ⟩ Terviseamet koroonajooksikust: ohus on kõik, kes olid temaga pikemalt lähikontaktis

Riikide nimekiri, kust on Eestisse sisse toodud Covid-19 viirust, on pikk. Samas ei näe terviseamet probleemi, miks ei tohiks välistudengid Eestisse tulla, kui nad püsivad kaks nädalat eneseisolatsioonis. 

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko rääkis Postimehele antud intervjuus, et seda, kus ja kuidas Jõhvi perekond ja Tartu koroonajooksik täpselt nakatusid, veel selgitatakse. «Epidemioloogiline uuring käib. On erinevaid hüpoteese, aga me ütleme selle välja natuke hiljem,» ütles Dontšenko.

Kui paljusid inimesi võis Tartu koroonajooksik nakatada?

Covid-19 nakkus on nakkushaigus ja levib piisknakkuse teel, enamasti lähikontakti teel. Siin sõltub väga palju inimese organismist. Inimene võis olla lähikontaktis ja mitte saada nakkust, või kui ta on saanud viirust teatud hulgal, siis ta organism võitleb sellega ja saab üle. Mõningatel juhtudel ei saa üle ja sellest sõltub siis, kas inimene haigestub või mitte ning milline on haiguse kulg.

Kõik need inimesed, kes olid temaga pikemalt lähikontaktis, on ohustatud rühmas ja nad võisid nakatuda. Järgmised 14 päeva pärast kontakti näitavad, kas inimesed nakatusid või mitte.

Kuidas terviseamet sai teada, et positiivsena ta läks ringi liikuma?

Epidemioloogiline uuring näitab seda ja asjaolud selgitati välja. Kindlasti on väga oluline, et inimene julgeks tunnistada, et jah, tõepoolest, ma olin seal või seal.

See on meie vastutustunne. Me peame mõtlema nii enda kui ka lähedaste peale. Mida rohkem me saame teada, kus inimene viibis, seda rohkem saame teavitada teisi inimesi sellest, et nad olid võimalikus kontaktis koroonapositiivsega ja et nad jälgiksid oma tervist.

Eestisse on palju koroonaviirust sisse toodud Venemaalt. Näiteks Tallinna juhtumid ja Narva-Jõesuu sünnipäevakolle olid Venemaalt. Kas neil inimestel oli topeltkodakondsus või tulid nad siia töö tõttu?

Nende hilisemate kollete kohta Harjumaal ja Ida-Virumaal võib öelda, et tegemist oli töötajatega, kes liikusid Venemaa ja Eesti vahet. Kõige olulisem on, et need inimesed ei pea jääma eneseisolatsiooni 14 päevaks. Aga kindlasti, kui inimene tunneb ennast halvasti, kui tal on haigusnähud, siis on tema vastutus jääda ikkagi 14 päevaks karantiini. Või vähemalt võtta ühendust perearstiga, kes määrab talle testi. 

Venemaalt tulles peab praegu jääma 14 päevaks isolatsiooni, inimesel on peale pandud liikumispiirang. Muidugi sõltub kõik inimesest.

Meil on ka Ukrainast ja Poolast toodud nakkust. Kust veel on Eestisse nakkust toodud?

Tööalaseid kontakte ei oska ma rohkem öelda. Aga on toodud Hispaaniast, Soomest, Ameerikast, Inglismaalt. Nende riikide nimekiri on suhteliselt pikk.

Kas terviseamet jälgib kõiki, kellel on positiivne tulemus?

Terviseamet viib iga positiivse Covid-19 inimese puhul läbi epidemioloogilise uuringu. Küsitleme haiget, selgitame välja lähikontaktsed ja siis teavitame ja nõustame lähikontaktseid.

Kas te teavitate ka teisi riike, kui sealt tulnud inimene on saanud meil positiivse tulemuse?

Kui on vajadus, siis selline võimalus on meil olemas. Euroopa Komisjoni tasemel moodustatud varajase reageerimise mooduli abiga on võimalus otse riike teavitada.

Kas välistudengite Eestisse toomine toob kaasa suure nakatumise?

Juhul, kui tudeng tuleb riigist, kus haigestumismäär on üle 16 ja riigis on haiguse leviku oht, siis see tähendab, et on nakkuse sissetoomise oht. Valitsuse korralduse järgi peavad kõik välistudengid jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni ning peaksid saama kaks korda testitud. See on kutsuva õppeasutuse kohustus. Kui need tingimused on täidetud, siis terviseamet leiab, et õppigu noored Eestis.

Tagasi üles