Siseministeerium: Eesti riik teeb kõik, et seadusega pahuksis olevad välismaalased ei saaks e-residentsust

e-Residentsus Foto: «Reporter» / Kanal 2

Siseministeeriumi teatel teeb Eesti riik kõik selleks, et e-residentsuse programmi ei satuks välismaalased, kes ei ole õiguskuulekad või kujutavad ohtu avalikkusele. 

Ministeeriumi kinnitusel töötavad nad piedvalt selle nimel, et saada e-residentsust taotlevate inimeste kohta teistest riikidest võimalikult palju andmeid. Seejuures on järjest enam olulisem ka järelkontroll, mille meetmeid ajakohastatakse ja täiendatakse.

Praegu annavad e-residendid Eesti riigile oma biomeetrilised andmed – ID-kaardi saamise aluseks on sõrmejälgede andmine – ja läbivad põhjaliku kontrolli. 

«Samas tuleb arvestada, et nii nagu võib Schengeni avatud viisaruumis asuvasse Eestisse saabuda halbade kavatsustega inimesi füüsiliselt, ei saa selliseid inimesi täielikult välistada ka kümnete tuhandete e-residentide seas. Küll jätab e-resident Eesti majandusruumis tegutsedes maha digitaalse jalajälje, mis vähendab tunduvalt riske võrreldes teiste mitteresidentidega,» selgitas siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus.

Riigikontrolli e-residentsuse kohta tehtud audit tõi välja, et statistiliselt oli 48-l Soome kodakondsusega e-residendil digi-ID taotlemise hetkel Soomes kehtiv kriminaalkaristus.

Ministeerium sõnul nende tööd ainuüksi see teadmine ei hõlbusta. «Oluline on märkida, et Soome väljastas riigikontrollile üksnes isikute arvu ja nende poolsete kuritegude loetelu, mitte konkreetsete isikute andmed. Paraku annab Soome konkreetse inimese kohta Politsei- ja Piirivalveametile andmeid üksnes juhul kui neid küsitakse kriminaalmenetluse raames, mitte aga e-residentsuse taotlejate taustakontrolliks.»

Riikidevahelist infovahetust piiravad ka erinevad regulatsioonid. «Nõustume riigikontrolliga, et paraku ei saa me alati informatsiooni teistest riikidest kõikide e-residendi kandidaatide kohta. Rahvusvaheliste organisatsioonide, Euroopa Liidu ja iga riigi enda reeglid piiravad sageli andmete edastamist ning andmete edastamine sõltub ka sellest, mis alusel neid küsitakse. Riikidevahelises infovahetuses on Eesti riik ainult üks osapool. Eesti riik ei saa nõuda, et mõni välisriik meile oma karistusregistri andmeid väljastaks. Meile kättesaadavate andmete alusel teeb Eesti riik kõik, et välistada e-residentsuse programmist välismaalased, kes ei ole õiguskuulekad ja võivad kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule,» selgitas Annus.

Riigkontrolli auditi leiab siit.