Ministeerium: KredExil on teise laine jaoks piisav puhver

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem. FOTO: Madis Veltman

FOTO: Madis Veltman

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel on nende haldusalas oleval riiklikul laenu- ja kindlustuse pakkujal KredEx piisav rahaline puhver võimaliku teise laine meetmete jaoks.

Sel nädalal kutsus väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem esimest korda kokku majanduse kriisimeetmete töörühma, kes analüüsis majandusmeetmete efektiivsust ettevõtjate jaoks ning pakkus välja tulevasi kriisimeetmeid. 

«Koroonakriisi esimese laine ajal suudeti ettevõtjat toetavad meetmed välja töötada kiiresti ja operatiivselt. KredEx avas juba kaks nädalat peale eriolukorra algust esimesed kriisimeetmed,» ütles Siem pressiteates. «Nüüd peame üha enam mõtlema pikemalt ette ja leidma võimalusi, kuidas parandada ettevõtete valmisolekut taolisteks kriisideks ja ka nendest kiireks väljumiseks,» lisas ta.

Kokku loodi esimeses laines nii KredExi kui ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) kaudu seitse erakorralist meedet. EASi kaudu on otsetoetustena suunatud 39 miljonit eurot kriisimeetmetena enim kriisist kannatada saanud segmentidele nagu mikro- ja väikeettevõtted, turismisektor ja jaekaubandus.

KredEx on kriisimeetmete raames sõlminud 92 lepingut otselaenude ja 125 lepingut laenukäendustena. Kokku on tänu nendele lepingutele ettevõtjaid rahastatud 184 miljonit euro eest. Lisaks on KredEx alates eriolukorra algusest sõlminud 142 käendus- ja laenulepingut oma tavateenuste raames, mille tulemusena on ettevõtjad saanud täiendavat finantseerimist 58 miljoni euro eest.

Maksepuhkus on vormistatud 218 juba enne kriisi sõlmitud käenduslepingule. Seega on KredEx kriisi ajal sõlminud kokku 359 uut käendus- ja laenulepingut ning teinud ettevõtjatele kättesaadavaks rohkem kui 242 miljonit eurot.

Töörühma juhi Viljar Lubi sõnul leevendatakse ka praegu meetmete tingimusi pidevalt ja vastavalt ettevõtete vajadustele. «Kuid on selge, et kriisist põhjustatud negatiivsed majanduslikud mõjud jätkuvad ja võivad järgmiste lainete tulemusel veelgi süveneda. Tahame selleks valmis olla,» rääkis Lubi.

Asekantsleri sõnul on praegu jäetud ka piisav rahaline puhver KredExisse teise laine meetmete jaoks. Kuigi majandusmeetmeteks eraldati sihtasutusele kokku 1,15 miljardit eurot, millest siiani on kasutusse võetud suhteliselt väike osa, siis Lubi hinnangul oli oluline saata ettevõtjatele sõnum, et riigil on valmidus ka väga raskete stsenaariumite korral appi tulla.

«Õnneks on seni eraturg toiminud ja meie ettevõtted on näidanud oma finantstugevust, mistõttu pole kogu summa majandusse suunamine olnud mõistlik ega ka vajalik. Kui kogu summa oleks vajalik panna vaid likviidsusmeetmetesse, siis tähendaks see tegelikult seda, et Eesti majandus on põlvili surutud,» selgitas Lubi. 

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kriisimeetmete töörühma kuuluvad majandusarengu asekantsler Viljar Lubi, KredExi, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Teenusmajanduse Koja, Eesti Pangaliidu, Eesti Panga ja Eesti Turismifirmade Liidu esindajad.

Tagasi üles