Euroopa Komisjon tunnustab Eesti riigihangete korraldust

Portfell

FOTO: Peeter Langovits

Eesti rahvusvaheliste riigihangete korraldus sai Euroopa Komisjonilt taas kõrgeima hinnangu, selgub Euroopa Liidu (EL) ühtse turu tulemustabelist Single Market Scoreboard.

Riigihalduse minister Jaak Aab (Keskerakond) tõdes kõrget tunnustust kommenteerides, et rahandusministeeriumis tegeletakse pidevalt riigihangete korralduse kaasajastamisega ning tunnustus on märk, et liigutakse õiges suunas, sõnas ministeerium pressiteate vahendusel.

«Riigihange on kui pusle, kus iga tükk on oluline. Terviku moodustavad hanget korraldavad asutused, osalevad ettevõtjad, korraldamise reeglid ehk õigusaktid ja hanke läbiviimise keskkond ehk riigihangete register,» ütles minister. 

ELi ühtse turu tulemustabelis hinnatakse liikmesriikide riigihangete korralduses kahtteist näitajat. Näiteks ühe pakkujaga hangete osakaal, madalaima hinna hindamiskriteeriumina kasutamise osakaal, ühishangete läbiviimise osakaal, väikese ja keskmise suurusega ettevõtete esitatud pakkumuste ja nendega sõlmitud lepingute osakaalud jne. Eestis hinnati heaks ka näiteks otsuste tegemise kiirus, avaldamisele kuuluvate hangete osakaal jt.

«Eestis korraldatakse pea kõik riigihanked elektrooniliselt riigihangete registris, mis on väga kõrge näitaja võrreldes teiste riikidega,» lisas halduspoliitika asekantsler Raigo Uukkivi. «Uute tehniliste lahenduste ja võimalustega registrist saab hangete kohta Eestis kiire ülevaate, mis muudab hangete korralduse ja selles osalemise kiireks, lihtsaks ning mugavamaks. Lisaks saame hangete kohta reaalajas numbrilise ülevaate ja analüüsiks koguda statistikat ning vajalikku infot.»

Ainus murettekitav näitaja riigihangete korralduses on liiga suur hangete osakaal, kus lähtutakse pakkumuste hindamisel üksnes madalaimast hinnast ja jäetakse pakkumuste paremusjärjestusse seadmisel arvesse võtmata kvaliteedikriteeriumid. 

2019. aastal korraldati rahandusministeeriumi andmetel üle rahvusvahelise piirmäära riigihankeid kokku 1,7 miljardi euro väärtuses, mis on 65 protsenti aastasest hangete mahust. Näiteks Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa maantee Võõbu – Mäo teelõigu ehitus 48,9 miljonit eurot, Tallinna Muusika- ja Balletikooli hoone ehitus 35,7 miljonit eurot ja Tallina Lennujaama lennuliiklusala II etapi ehitus 24,8 miljonit eurot.

Möödunud aasta koondtulemus on kõige kõrgemal tasemel lisaks Eestile veel Horvaatial, Taanil, Soomel, Norral ja Lätil, Leedul.

Tagasi üles
Back