Millised on peamised probleemid kasutusloa taotlemisel?

Projektibüroo OÜ
Copy
Foto: Shutterstock

Kasutusloa vajalikkusest on viimasel ajal räägitud palju. Seda seetõttu, et alates käesolevast aastast on see paljudele hoonetele kohustuslik dokument, mis nii mõnelgi kinnisvaraomanikul veel puudu. Selle taotlemine on aga dokumentide ja asjaajamise rohke protseduur, mis nii mõnelgi juhul ei kulge kiirelt ega takistusteta. Projektibüroo müügijuht Joonas Annus märgib, et kasutusloa taotlemisel esineb erinevaid probleeme lausa pooltel eramutel ja kortermajadel ning toob välja põhilised neist, mis kasutusloa väljastamist takistavad.

Projektibüroo meeskond, kellel on pikaajaline kogemus kasutuslubade taotlemisega, näeb sageli korduvaid probleeme, mille taha kogu asjaajamine võib takerduda. Iseenesest on nende näol tegemist väga tõsiste puudujääkidega, millega tuleks igal majaomanikul tegeleda kasutusloa taotlemisetagi. Neist kolm peamist probleemi kujutavad ohtu lausa majaomanike elule ja tervisele.

Probleemid tuleohutusega

Millal käis Sinu kodus viimati korstnapühkija? Kas Sul on olemas sellekohane korrektne akt? Kui tead täpselt, millal spetsialist viimati küttekoldeid kontrollimas käis, siis on hästi, kui aga ei, tasub end kohe küttekollete kontrolliks ja puhastamiseks järjekorda panna, sest peatselt on käes taas sügis, kütteperioodi algus.

Kuid puhastamata küttekolletest veelgi suurem probleem on amortiseerunud küttekehad. Paljudel juhtudel saavad kasutusloa taotlemise protsessil just katkised ahjud takistavaks teguriks loa väljastamisel.

Joonas Annus toob välja, et nende töös tuleb üsna sageli ette ka ehituses tehtud vigade avastamist, mis omanikule palja silmaga vaadeldamatud, kuid selgelt eluohtlikud. „Näiteks oleme päris paljudel majadel avastanud peale tuleohutuseksperdi visiiti, et korstnad on ehitatud liiga madalad ning korstnajalad pole vaadeldavad, samuti on probleeme puhastusluukide puudumisega,“ märgib Annus.

Ent on ka palju spetsiifilisemaid avastusi, mistõttu on Päästeamet pannud kasutusloa taotlemise protsessi pausile. Näiteks ruumid, mis peavad olema sektsioneeritud eraldi tuletõkkesektsioonideks, ei ole seda mitte ning omanikul tuleb ruum või ehitis tuleohutusnõetega vastavusse viia. „Samuti on palju probleeme kortermajadega, kus projekti järgi on justkui korterid, trepikojad ning tehnilised ruumid tuletõkkesektsioonideks sektsioneeritud, kuid reaalselt neid selliselt välja ehitatud ei ole.

Samuti ei ole tihtipeale paigaldatud projektijärgseid tulekustutussüsteeme või signalisatsioone,“ märgib Annus lisades, et hiljem kui maja vajab kasutusluba peab puudused likvideerima ühistu.

Probleemid veega

Kasutusloa taotlemisel kontrollitakse üle ka vee kvaliteet. „Kui veevarustus on lahendatud puurkaevuga, peavad veeanalüüsid olemas korras, kuid paraku näeme me oma töös sageli vastupidist olukorda, kus veenäidud pole head ning on vaja puurkaevud läbi pesta või lisada täiendavaid filtreid,“ märgib Annus. Tegemist on küsimusega, mida tuleb jälgida ja millega probleemide avastamisel koheselt tegeleda, kuna veega puutub inimene kokku igapäevaselt: me joome seda, keedame sellega süüa oma perele, pesema ennast ja oma majapidamist. Seetõttu tuleb vee seisukorda kontrollida, et oma tervist hoida.

Probleemid elektripaigaldistega

Elekter on iga elamu ja ka suvila, garaaži või mõne teise kõrvalhoone tehnosüsteemi lahutamatu osa, mille korrasoleku ning toimivuse kontrollimiseks koostatakse elektripaigaldise audit akrediteeritud ettevõtte poolt. Elektripaigaldise seisukorra hindamiseks ja tõendamiseks tuleb enne selle kasutusele võttu ja kasutamisel perioodiliselt teostada sellele audit.

Elektripaigaldise audit koosneb protokollist ning elektritehniliste mõõtmiste aruandest. „Enda töös näeme paraku aga igapäevaselt, et hoonetes asuvad elektripaigaldised ei ole alati nõuetekohaselt ehitatud ning esineb puudusi, mis takistavad positiivse auditi väljastamist, mis on kasutusloa taotlemisel üks äärmisel oluline dokument,“ toob Annus välja. Peamiselt avastatakse, et näiteks elektrikilbil puudub skeem või kilbi skeem ei vasta tegelikkusele. Sageli puudub elektriprojekt või teostusjoonis tervikuna.

Kuid avastatakse ka palju sellist, mis on otseselt hoone kasutajatele eluohtlikud. Näiteks on paljudel juhtudel vannitubades ja niisketes ruumides asuvad pistikupesad nõuetele mitte vastavad. „On ju teada, et elekter ja vesi kokku ei käi ning seetõttu tuleb nii enda kui oma lähedaste elu ja tervise nimel lasta tundlikes kohtades need aegajalt spetsialistil üle kontrollida, sest kui näiteks pistikupesade liinide ees puuduvad ka rikkevoolukaitsmed või kui pistikupesade maanduskontaktid on katki või peajaotuskilbi kest on maandamata, ei peagi õnnetus enam hüüdes tulema, sest õnnetus on sellisel juhul juba kohal ning majaomanikud mängivad tulega,“ paneb Annus koduomanikele südamele.

Korras ning auditeeritud elektrisüsteem tagab teadmise, et süsteem toimib tõrgeteta ning elektripaigaldiste riketest tulenevad õnnetused on välistatud. „Seepärast soovitame kõigil maja- ning korteriomanikel lasta pädeval ettevõttel enda elektrisüsteem auditeerida. Seda ka juhul, kui tegemist pole kasutusloa taotlemise protsessiga. Kuid kasutusloa taotlemisel on elektripaigaldise auditit vajalik dokument, millest ei saa üle ega ümber,“ märgib Annus lisades, et kui majaomanikel on soov tellida elektripaigaldise auditeerimist enda hoonele, võib ka selles küsimuses Projektibüroo poole pöörduda.

Tutvu Projektibüroo teenustega ning taga oma pere turvatunne!

Copy
Tagasi üles