Otse Postimehest ⟩ Riik varub maske kevadest kolm korda suuremaks epideemiaks
Järelvaatamine

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles Postimehe otsesaates, et riik varub septembriks isikukaitsevahendeid, millest piisaks kolm korda laialdasemaks epideemiaks, kui oli Eestis koroonaviiruse kõrghetkel. Minister Aab vastutab isikukaitsevahendite hangete eest. 

Terviseamet hindas kevadel, kui palju peaks varuma isikukaitsevahendeid võimalikuks teiseks koroonaviiruse laineks. «See, millest lähtume, on nimetuselt A3 stsenaarium, mille järgi on haiglaravil mitusada inimest ja isikukaitsevahendeid peaks jaguma kaheks kuuks,» lausus ta.

«Ühe kuu varu peavad tagama asutused ise – haiglad, perearstid, kohalikud omavalitsused, hooldekodud. Teine sama suur number peab olema riigi keskses varus, mille haldamisega tegelen mina,» lisas minister.

Piltlikult valmistub stsenaarium A3 võimaluseks, et Eestis on koroonaviiruse levik kolm korda suurem, kui oli kevadise kõrghetke ajal. «Terviseamet tellis selle stsenaariumi ekspertide käest, kes lähtuvalt maailma kogemusest hindasid, kui maksimaalselt suur võib teine laine tulla,» kirjeldas minister.

Hinnanguliselt on Jaak Aabi sõnul asutustel üle poole varust olemas. «Kirurgilisi maske peaks asutustel praegu tagavaras olema 9,5 miljonit. See tähendab, et keskses varus peab olema samuti 9,5 miljonit maski,» selgitas ta ja lisas, et riigivaru peaks kokku saama hiljemalt septembri lõpuks.

«Keskses varus on olemas 8 miljonit maski ja juurde on vaja hankida suhteliselt väike kogus võrreldes sellega, mis juba on olemas. Üritame seda riigihanke raames teha, kus on juba kümneid pakkujaid. Loodame, et hind kujuneb normaalseks,» lausus ta ja selgitas, et hinda kujundab maailmaturg.

«Kui hangime varusid juurde – ja palju ei ole juurde vaja –, siis septembri lõpuks on meil olemas varu, mis kaks kuud ikka päris hullu epideemiat vastu peab,» kinnitas minister Aab.

Võrreldes kevadega on Eesti Jaak Aabi sõnul edukamalt valmis koroonaviiruse teise lainega rinda pistma esiteks seetõttu, et oleme siseriiklikult kiiremini valmis isikukaitsevahendite kvaliteeti kontrollima ning teiseks ka ise tootma. «Jõgevamaa firma Softcom käis kogu selle kadalipu läbi ja sai sertifikaadi. Nad toodavad nüüd väga kvaliteetseid kirurgilisi maske. Nad tõid selleks välismaalt eraldi liini ja ka materjali suutsid nad ühe teise Eesti ettevõtjaga välja arendada. Ehk siis nii materjal kui ka tootja on Eestist,» nentis ta.

Aabi sõnul on Eestil tänaseni kulunud isikukaitsevahendite kesksetele hangetele 11 miljonit eurot ja juurde hangitav kogus jääb alla kümne miljoni.

Tagasi üles
Back