Otse Postimehest ⟩ Helme: ainus huvide konflikt on Jürgen Ligil, kelle ministriks oleku ajal toimus suur rahapesu

Tänases Postimehe otsestuudios ütles rahandusminister Martin Helme, selgitades USA advokaadibüroo Freeh Sporking & Sullivani palkamisega seotud kahtlusi, et jutt huvide konfliktist ja vene huvide esindamisest  on kõigest poliitiline malakas. Helmel on kahju, et Eesti prokuratuur on antud küsimuses võtnud kaitsepositsiooni, mitte ei näe USA advokaadibüroos võimalust paremaks koostööks USA-ga.  Helme tunnistas, et advokaadibüroo ühel siinsel kaastöötajal on lepingu järgi ligipääs kõige madalama astme riigisaladustele.

Kas rahanduskomisjon jäi täna teie selgitustega rahule?

Rahanduskomisjonis oli mitu punkti ja muuhulgas rääkisime ka rahapesust. Kui siin on süüdistatud mind selles, et ma eiran Riigikogu ja ei läinud kohale Riigikogu komisjoni, siis mulle võib igasuguseid võimeid omistada, aga minul ei ole võimalik keelata või käskida Riigikogu liikmeid komisjoni töös osalemisest. Riigikogu erikomisjonide koosolekud eelmisel nädalal jäid ära ja see, kui opositsioonisaadikud kuskil peavad vihkamisminuteid mõne ministri vastu, see ei ole ametlik Riigikogu koosolek, ma ei ole eiranud ühtegi koosolekut.

Kas teie tegite koalitsioonipoliitikutele ettepaneku, et ärge minge sinna erikomisjoni istungile?

No kui me räägime huvide konfliktist, siis ainus tegelik huvide konflikt selles olukorras on Jürgen Ligil, kes oli rahandusminister ajal, kus Eestis toimus kõige suurem rahapesu üldse.

Kas teie tegite nendele koalitsioonipoliitikutele ettepaneku eelmisel nädalal, et ärge minge sinna erikomisjoni istungile?

Koalitsioonis loomulikult oli arutelu, kuidas me sellele koosolekule peaks reageerima, nii et selles mõttes see ei juhtunud loomulikult spontaanselt, omavahel ikkagi kooskõlastatakse ju kes mida arvab. Aga fakt on see, et mingit koosolekut ei toimunud.

Kas teie ettepanekul?

Ei, seda ma ei kinnita. Tänase koosoleku juurde tagasi tulles, ega meie kallid opositsioonisaadikud ju ei tahagi millestki saada ennast veendud, nemad teevad poliitilist kirbutsirkust ja minu meelest väga ebaveenvat. Ma küsisin ka täna Jürgen Ligilt, et mis sul siis viga on, et mida sa kardad või mis su probleem on, et tänane valitsus ei või tegeleda rahapesuvastase võitlusega, et mis asi sind torgib nii kangesti. Tema huvide konflikt on ikka palju rängem kui kellelgi teisel. Ma ütlesin rahanduskomisjoni liikmetele, et kullakesed, kui te nüüd üritate mind või avalikkust veenda, et endine FBI direktor, endine Interpoli direktor, Ameerika endised prokurörid ja kohtunikud ja rahapesuinstitutsioonide kõrged töötajad on kõik korrumpeerunud ja vene agendid, aga vot meil siin Jürgen Ligi ja Katri Raik on need kõige puhtamad prillikivid, et noh, palju õnne selle narratiivi tegemisel isegi kui te võtate appi Päevalehe ja Delfi, siis lihtsalt noh, palju õnne. Jätkake selle jutu ajamist.

Tegelik huvide konflikt on Jürgen Ligil, kes oli rahandusminister ajal, kus Eestis toimus kõige suurem rahapesu üldse. Tema huvide konflikt on ikka palju rängem kui kellelgi teisel.

49

Kuidas valis rahandusministeerium algselt välja kolm USA advokaadibürood, kelle hulgast valiti välja just kõneall olev büroo. Nendest kolmest büroost kaks lõpuks huvide konflikti tõttu pakkumises ei osalenudki ja sõelale jäi praegu välja valitud büroo, kel ka küsimärk seoses huvide konfliktiga.

See huvide konflikt on termin, mida loobitakse  ikka väga suvaliselt ringi. Huvide konflikt õigusteenuses on väga selgelt defineeritud asi, sa ei tohi samas kaasuses esindada eri või vastaspooli. Ja mingit huvide konflikti ei ole tänase päevani mitte keegi suutnud ära näidata. On näidatud ära, et on kuskil olnud mingid kontaktid selle õigusabibüroo osadel töötajatel varasemas ajaloos. Need kontaktid on ammu lõppenud, need kaasused on ammu lõppenud ja nendes kaasustes nad ei olnud osalised esindajana, nii et noh, mingisugusest huvide konfliktist võib ju lõputult rääkida, aga seda pole siiamaani keegi suutnud tegelikult näidata, see on lihtsalt üks poliitiline malakas.

Ma ütlesin rahanduskomisjoni liikmetele, et kullakesed, kui te nüüd üritate mind või avalikkust veenda, et endine FBI direktor, endine Interpoli direktor, Ameerika endised prokurörid ja kohtunikud ja rahapesuinstitutsioonide kõrged töötajad on kõik korrumpeerunud ja vene agendid, aga vot meil siin Jürgen Ligi ja Katri Raik on need kõige puhtamad prillikivid,  palju õnne selle narratiivi tegemisel!

49

Samas peaministri poolt Riigikantseleilt tellitud värskest hinnangust selgub, et Louis Freeh tööalane tegevus on olnud vastuoluline ja memos toodi välja ka USA kohtudokumendid, mis näitavad üheselt, et Freeh töötas rahapesus süüdistatud ettevõtte heaks. Mis te sellele vastate?

Ma vastan ikkagi, et jätkuvalt huvide konflikti see ei tähenda, sest et need kaasused olid varasemalt, need kaasused ei ole olnud seotud Danskega, ehk nende Põhjamaa pankadega ja ta ei olnud ka nende õigusabi esindaja, vaid ta oli vahekokkuleppe sõlmija, nii et siin miski ei ole huvide konflikti lähedane.

Riigikantselei ikkagi jõudis järeldusele, et see kaasus oli seotud Danske Panga Eesti filiaaliga.

Ma ausalt öeldes ei ole seda Riigikantselei paprit lugenud, aga need paprid, mis nad meilt on küsinud ja mida meie oleme neile saatnud, vastupidi, lükkavad selle ümber. Siin võib igasuguste igasuguste väidetega vehkida niipalju kui tahetakse, aga tegelikku huvide konflikti ei ole ära näidatud.

Ma ausalt öeldes ei ole seda Riigikantselei paprit lugenud

49

Huvide konflikt lahtiseletatult tekib siis, kui advokaadibüroo esindab samaaegselt ka vastaspoolt ja saab kasutada Eestist saadavat infot ära teise poole huvides. See nö Prevezoni menetlus on lõpetatud, aga kas advokaadibürool võib olla veel pooleli mõni menetlus, mis võiks tekitada Eesti riigile kahju?

Keegi ei ole suutnud näidata seda ja mul ei ole ka mitte ühtegi infokildu, mis sellist kahtlustust peaks tekitama ja ma veelkord ütlen, et see huvide konflikt on puhas poliitiline retoorika. Põhiiva ei ole mitte selles. Põhiiva on selles, et meil on olemas praegu tänased opositsioonipoliitikud, sotsiaaldemokraadid ja reformierakondlased, kes mõlemad istusid küll justiitsministri, rahandusministri, siseministri ametikohal sel ajal, kui Eestis toimus massiline rahapesu läbi Põhjamaade pankade ja nüüd on nad kõik saba peal ja täiesti sõgeda jutuga hüsteeritsevad tänase tegevuse vastu. Kusjuures selle õigusabi lepingu põhiva on esindada Eesti huvisid nendes menetlustes, mis Ameerikas on ja muuhulgas siis tuua koju ka sealt trahvirahasid. Selle trahviraha jagamiseks, kuigi ka siin on väidetud, et pole olemas alust, pole olemas pretsedenti, ka see on täielik vale. On olemas nii pretsedendid kui ka alus, Eestil on olemas rahvusvaheline leping Ameerikaga, mis annab täieliku raamistiku selliste trahvirahade jagamiseks, nii et kõik see jutt, mida on loobitud viimased kaks nädalat, on lihtsustatult öeldes lollide püüdmiseks.

Riigikantselei memos on kirjas, et lepingus on eraldi punkt huvide konfliktist hoidumise kohta. Ehk kui ikkagi ilmneb, et on olemas mingi huvide konflikt, kas põhimõtteliselt on Eesti riigil võimalik sellisel juhul sellest lepingust taganeda?

Ei no igast lepingust on võimalik taganeda ja ma olen esimesest päevast saadik, kui seda teemat on hakanud eelkõige siis Ekspress Meediagrupp ketrama, saanud väga selget signaali sellest, et põhieesmärk ongi selle lepingu lõpetamine. Mina ei näe selle lepingu lõpetamiseks mitte ühtegi põhjust. Ma ei ole näinud veel, et oleks näidatud ära mingisugust tegelikku huvide konflikti. On toimunud lihtsalt kohutav laimamine.

Kelle eesmärgiks see on, et selle lepingu peaks lõpetama?

Ausalt öeldes ma ei oskagi muud vastata, kui et eks nende eesmärk, kes ei taha, et tänane valitsus tegeleks Eesti huvide kaitsmisega ja rahapesuvastase võitlusega.

Et opositsioonipoliitikud?

Ma arvan, et ka Eestis tegutsevad pangad, kelle vastu praegu uurimine Ameerikas käib, kindlasti ei ole huvitatud sellest, et see et see tegevus, mida praegune valitsus ajab, oleks tõhus.

Mina ei näe selle lepingu lõpetamiseks mitte ühtegi põhjust. Ma ei ole näinud veel, et oleks näidatud ära mingisugust tegelikku huvide konflikti. 

49

Aga te ei vastanud sellele küsimusele, et miks just need kolm advokaadibürood valiti algselt välja?

Selliseid suuri rahvusvahelisi õigusabifirmasid, millel on nii-öelda valgekrae kuritegevuse põhjalik kogemus ja oskus ja töötajad, kellel on rahvusvaheline esindatus nii Euroopas kui Ameerikas ja kellel ei ole huvide konflikti, ega neid ei ole väga palju. Meie esmane sõelumine tõi välja umbes kümmekond bürood, kellest mitu tükki ütlesid kohe ära, et nemad valitsustega üldse ei tee lepinguid sellisel moel. Õige mitu ütlesid ka kohe ise ära juba mingisuguse eelsondeerimise käigus, et neil on huvide konflikt. Väga paljudel neist on Venemaal pikaaegselt olnud bürood, nad omavad ka Vene riigiga alalist või tihedat kliendisuhet. Nii et see ring neist firmadest, kes üldse saab osaleda, ei olegi nii suur. Ja ei vasta ka tõele, et me tegime seda kuidagi salajas või väga väikses ringis, vaid ikkagi kaasasime ka õigusabieksperte Eestist, ütleme siis erinevaid sellealast kogemust omavaid advokaate, kellega me oleme ennast nii-öelda harinud. Sõelale jäi lõpuks kuskil neli-viis bürood, kellest kolmele tegime pakkumise.

Kas vastab tõele, et Välisministeeriumi taustauuring ütles, et selle bürooga ei oleks tohtinud koostööd teha?

Ta päris nii üheselt ei ütle. Välisministeeriumi tausta memo ei ole nii põhjalik nagu inimesed arvavad ja paneb ka tärnikese juurde, et on toimunud ütleme subjektiivsed vestlused mõningate kontaktidega Ameerikas.

Kas Venemaa kontaktidega?

Ei ole, aga mida nad ütlevad, on see, et soovitakse tõsiselt kaaluda, kelle hulgast valida. See ei ole ministeeriumi ega Eesti saatkonna enda soovitus, vaid see on sõnastatud niimoodi, et meiega vestelnud inimesed avaldasid arvamust, et võiks teha nii või naa. See on nii ümber nurga kirjutatud ja nii umbisikuline tekst, et loomulikult me võtsime selle info ka arvesse, mis sealt tuli, tegime lisa täiendavaid küsimusi ja taustauuringuid. Nii et ei vasta tõele, et me ei teinud üldse väljagi sellest, mis info meieni jõuab.

Kui te selle lepingu sõlmisite, siis pidasite pressikonverentsi advokaadibüroo partneri Louis Freeh-ga ja räägiti, et endine FBI juht hakkab Eesti huvisid kaitsma. Kas see tuli teile üllatusena, et ta augustis sellest advokaadibüroost lahkus?

See, et tal on olemas ka teine firma, milles ta töötab, seda me teadsime. Ja see, kui ta sealt lahkus, sellest andis meile väikese ajavaruga ette teada, aga kinnitas ka kohe üle, et tema nii öelda töösuhe meiega ei muutu. Meil on õigusabileping firmaga, mitte inimesega ja ta jätkab seal firmas nende kaasuste peal, kus ta varasemalt on sees olnud, nii et meie jaoks ei muutu mitte midagi. Ta on lepingus sees jätkuvalt alles. See, et ta müüs oma teise firma maha, ei muuda tema töösuhet meiega selle firma kaudu, kellega meil on leping. Selles kaasuses on ta edasi seal firmas.

Louis Freeh kinnitas ka kohe üle, et tema nii öelda töösuhe meiega ei muutu.

49

Kas see USA advokaadibüroo saab ligi ka Eesti riigisaladustele ja mis mahus ja mis tingimustel?

Riigisaladuse kõige madalama taseme me tegime nende ühele siinsele nii-öelda kaastöötajale, et ta saaks seaduslikult infole ligi. See on väga tavapärane protseduur ja väga tavapärane käitumine, siin mitte midagi ebatavalist ei ole. See info on ikka teadmisvajaduspõhine, et kui sul on midagi vaja teada, siis sa küsid selle välja. Pigem tuleb seda vaadata niipidi, et kõik Eesti privaatsusseadused ja kõik need reeglid, mis me oleme ise kehtestanud, et need oleks korrektsed.

Peaminister ütles, et USA advokaadibüroo ei saa ligi riigisaladusele, et saab hoopis Eesti advokaadibüroo Lextali advokaat, kes suhtlust vahendab. Vastab see tõele?

Põhimõtteliselt nii ongi.

Kes see Lextali advokaat on?

Olavi-Jüri Luik.

Riigisaladuse kõige madalama taseme me tegime nende ühele siinsele nii-öelda kaastöötajale, et ta saaks seaduslikult infole ligi.

49

Prokuratuur eesotsas juhtivprokurör Taavi Perniga on öelnud, et nad ei vaja üldse mingit vahendajat suhetes USA võimudega ja õiguskaitseasutustega, mis te vastate?

Esiteks, me ei palganud ühtegi õigusabibürood endale selle jaoks, et nad teeksid ära Eesti riigiasutuste tööd. Eesti riigiasutuste töö peavad ikka tegema ära Eesti riigiasutused ise. Ma olen rõõmus, et tänane prokuratuur võtab rahapesuvastast võitlust ikkagi oluliselt tõsisemalt, kui veel mõned aastad tagasi nende asjadega tegeleti, et see on ikkagi samm paremuse suunas. Mul on kahju, kui võetakse kaitsepositsioon, mina ikkagi näen siin väga suurt võimalust Eesti riigiasutustel suurendada oma oskusteavet, suurendada oma tööalaseid kontakte Ameerikas ja tihendada oma koostööd. Selle raha sees peaks olema see ka. Kui vähegi tahetakse ja osatakse seda ära kasutada, siis võiks siit ikka viimast võtta.

Milline peaks siis olema see koostöö prokuratuuri ja USA advokaadibüroo vahel?

Mis asi on Ameerika õigussüsteem -  seal on osariikide tasemed, föderaaltasemed, seal on erinevad föderaalasutused. Need asutused on nii hiigelsuured, et meil isegi enamik inimesi ei saa isegi aru, kui suured on Ameerika asutused. Selle jaoks, et sinna saada võimalikult otsekanalit, omada oma inimest, kellel on sisuliselt sina peale kontaktid nendes asutustes kõrgel tasemel, see on võimalus. Seda võimalust peaks ära kasutama.

Nii et te leiate, et Eesti õigusasutused ja kõrged ametnikud, et neil ei ole sellist võimalust ja ligipääsu USA võimude juurde, kui sellel advokaadibürool?

Kahtlemata sellisel tasemel mitte. See, et meil toimib rutiinne ja asjalik koostöö erinevate riigiasutuste vahel Eesti ja Ameerika vahel, siin ei ole ju kahtlust, toimub küll. Aga kui on vaja lisakvaliteeti ja lisamaterjale küsida ja neid kiiremini liigutada, see on praegu võimalus, seda tuleks kindlasti ära kasuta.

Opositsioonipoliitikud eesotsas Jürgen Ligi ja Katri Raikiga on öelnud, et pole üldse selge, miks seda USA advokaadibürood vahendajana Eesti riigile üldse vaja on, et see läheb nii palju maksma, kolm miljonit dollarit ja pole üldse kindel, kas see midagi ka sisse toob.

Eks neid ümber veenda kindlasti ei olegi võimalik. Näidake mulle üks asi, mida see valitsus teeb ükskõik mis valdkonnas, mis nende arvates on õigesti ja hästi ja nii tehtud, et neile meeldib. See teema ei erine ühestki teisest päevast ega ühestki teisest teemast, nii lihtsalt on. See kui tõsiselt tegeleb tänane valitsus ja mina konkreetselt rahapesuvastase võitlusega nii seadusandluse tasemel, Eesti institutsioonide tugevdamise tasemel, rahvusvahelise koostöö tasemel, on absoluutselt teine kvaliteet kui see, mis ta oli varasemate valitsuste ajal. Ja loomulikult ajab see neid tigedaks, sest et see paneb kontrasti nende tegematajätmised ju.

Tulemustasu on seal olemas.

49

Sotsiaaldemokraat Katri Raik toob ka välja, et lisaks sellele kolmele miljonile on ette nähtud ka tulemustasu, mis on kahekohaline protsendinumber.

Tulemustasu on seal olemas, see ongi siis selle meie riigieelarvesse laekuva summa pealt arvutatav. See on üsna standartne number, aga mis see number on, see on meil konfidentsiaalne, see partnerite, teise osapoole soovi järgi ei ole avaldatav.

Ja meil on veel üks minut jäänud. Ma tuleks tagasi Riigikantselei memo juurde, kus avaldatud USA kohtutoimikutset ilmneb, et 9. novembril 2017 aastal ütles kohtuistungil Vene rahapesus süüsdistatva Prevezoni firma advokaat, et nad on palganud Freeh ja endise korporatsioonide nõuniku Mike Hessi, et nad korraldaksid kokkuleppemeneltuse läbirääkimised. Samal kohtuistungil ütleb ka USA prokurör Paul M. Monteloni, et Freeh kohtus valitsusega ja sai selgeks, et on võimalik kokkuleppele jõuda. Kas Freeh siis valetab Eestile antud intervjuudes?

Ei, keegi ei ole kunagi eitanud seda, et ta vahendaski seda kokkuleppemenetlust ja jätkuvalt ei ole keegi suutnud ära tõestada, kuidas see on huvide konflikt Eestiga. Selle kokkuleppemenetluse vahendamine ei ole esiteks sama asi kui õigusabi andmine ja teiseks, see oli varasemas ajaloos ja see ei puuduta kuidagigi meid. See kõik ei puutu kuidagi asjasse, nii lihtne see ongi.

Tagasi üles
Back