Ringkonnakohus jättis jõugujuhi Kuzjakini karistuse muutmata
31. august 2020, 17:46
/nginx/o/2020/03/14/13007532t1h4e23.jpg)
Tallinna ringkonnakohus jättis esmaspäeval muutmata kuritegeliku ühenduse juhile Andrei Kuzjakini mõisetud pika vanglakaristuse, kuigi leevendas veidi temale esitatud süüdistust.
Ringkonnakohus mõistis Kuzjakini õigeks kuritegeliku ühenduse loomises, kuid jättis samaks talle selle ühenduse juhtimise eest mõistetud 10-aastase vangistuse.
Ringkonnakohus selgitas Kuzjakini süüküsimuse otsustamisel, et tema, kui kuritegeliku ühenduse juhi rolli osas ei oma tähtsust, kes kuritegeliku ühenduse lõi, oli loojaid üks või mitu, millal täpselt ühendus loodi.
«Kuritegeliku ühenduse looja ei pea olema selle eksisteerimise ajal juhi rolli täitev isik,» märkis ringkonnakohus. Kohtu hinnangul olid süüdistuses välja toodud teod, mis on kõik juba toime pandud kuritegeliku ühenduse eksisteerimise ajal.
Kuigi ringkonnakohus tühistas tema süüdimõistmise kuritegeliku ühenduse loomises, siis ei pidanud kohus õigeks vähendada talle maakohtu poolt kuritegeliku ühenduse juhtimise eest mõistetud sanktsiooni keskmäärale vastavat karistust.
Kohus jättis muutmata ka Kuzjakini kaassüüdistatavate karistused, kuid tegi täpsustusi tsiviilhagide ja kahjuhüvitiste osas.
Menetluse mõistliku aja osas nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et selle kriminaalasja menetlemisel ei esine riigi süüd menetluse venimisel, sest riik on menetlust läbi viinud aktiivselt ja mõistlik menetlusaeg ei ole möödunud.
Samuti ei ole kohtu hinnangul apellatsioonimenetlusele kulunud aeg ehk viis kuud apellatsioonimenetlust, mõistlikku menetlusaega mõjutanud selliselt, et see tingiks menetluse lõpetamise.
Kuzjakini karistusaega arvestatakse tema kinnipidamisest 2015. aasta 6. oktoobril.
Kohus mõistis jõuku kuulumises ja muudes kuritegudes süüdi Marek Kase, Georgi Abuladze, Urmas Velsi ja Aap Velsi ning muudes kuritegudes Maarjo Kalda.
Kohus mõistis neile karistused tingimis vangistusest kuni kaheksa-aastase vangistuseni ja konfiskeeris neilt kokku ligi 50 000 eurot ja sõidukid Mercedes Benz, Toyota Land Cruiser ja BMW 750.
Süüdistuse kohaselt juhtis Andrei Kuzjakin kuritegelikku ühendust, mille tegevus oli suunatud erinevate varavastaste kuritegude toimepanemisele ning varalise kasu saamisele.
Sinna kuulusid lisaks Kuzjakinile tema alluvuses Marek Kase ja Urmas Vels; Marek Kasele allus kuritegelikus ühenduses omakorda Georgi Abuladze, kellele allus omakorda Aap Vels. Samas sai Aap Vels korraldusi ka oma isalt Urmas Velsilt, kellega nad moodustasid kuritegelikus ühenduses niinimetatud Rakvere haru ja panid veel inimesi kaasates Lääne-Virumaal toime erinevaid varavastaseid kuritegusid.