VIDEO Kadri Simson meenutas Kohtla-Järve gümnasistidele, mis tal 30 aastat tagasi südame pahaks ajas

Erik Gamzejev
Copy
Kohtla-Järve gümnasistid said 1. septembri aktusel esitada küsimusi Euroopa Komisjoni energeetikavolinikule Kadri Simsonile ja Eesti riigihalduse ministrile Jaak Aabile.
Kohtla-Järve gümnasistid said 1. septembri aktusel esitada küsimusi Euroopa Komisjoni energeetikavolinikule Kadri Simsonile ja Eesti riigihalduse ministrile Jaak Aabile. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järve gümnaasiumi aktusel osalenud Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson kinnitas, et aastal 2050 on Ida-Virumaal vaid selline tööstus, mis ei saasta keskkonda. 

Simson vastas  koos riigihalduse ministri Jaak Aabiga gümnaasiumi ees õpilaste küsimustele. Küsimusele, mida tähendab üleminek rohelisele majandusele Ida-Virumaa tööstuse ja majanduse jaoks, vastas energeetikavolinik, et 2050. aastal aastal on siinne tööstus mittesaastav.  "See ei tähenda seda, et tööstus Euroopast ja Ida-Virumaalt ära kaoks. Aga see tähendab teistsuguseid töökohti,"  märkis ta.

Vaadates ajas 30 aastat tagasi,  ehk 1990. aastasse, mil  Simson ise oli põhikooli õpilane, siis mäletab ta sellest ajast tossavaid busse ja toasooja läbilaskvaid aknaid. "Kui sõitsin maale vanaema juurde, siis juba linnaliinide bussijaamale lähenedes, läks mul süda pahaks, sest bussid ajasid välja hirmsat tossu. Mäletan, et talviti olid mu aknad seestpoolt jäälilledes, kuna aken ei pidanud sooja. 30 aastaga on niipalju muutunud.  Me peame kõik eeldama, et järgmise 30  aastaga muutub veel rohkem," sõnas ta. 

Jaak Aab täiendas, et ka põlevkivisektoris otsitakse uusi lahendusi. "Ma ei julge öelda, et põlevkivi kasutamine on aastal 2050 igaveseks lõpetatud. Kuid kindlasti ei vaja me põlevkivitööstuses selle perioodi lõpus enam niipalju töökohti kui praegu," ütles ta märkides, et  riiklike programmidega on Ida-Viru tööstusparkides loodud 1000 töökohta.  "Aga võiks olla rohkem," ütles ta.   

Kui eelmisel aastal alustas Kohtla-Järve riigigümnaasium tegevust, oli seal 324 õpilast. Teiseks õppeaastaks on gümnasiste jäänud poole vähem - 167.

Kooli direktor Hendrik Agur tõdes avaaktuse kõnes, et suur osa õpilasi lahkus mujale edasijõudmatuse ja vähese motivatsiooni pärast või seetõttu, et neile ei sobinud see kool ja selle kultuur.  "Aga teie, kes olete tulnud siia gümnaasiumi ja jätkate õppimist," pöördus ta õpilaste poole, "olete need, kelle peal ongi lootused Kohtla-Järve gümnaasiumi Ida-Virumaa tõeliseks pärliks saamisel." 

Aguri sõnul erineb alanud õppeaasta koolikeskkond kõvasti eelmisest. "Meil ei tohiks olla enam mitte ühtegi  tuima pilguga inimest, kes ei tea, miks ta siia kooli tuli. Kohtla-Järve gümnaasium on  koht, kuhu tulevad kokku Ida-Virumaa tõelised särasilmad, tarkpead ja ambitsioonikad noored," märkis ta. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles