Irja Lutsar: 16 nakatunut 100 000 elaniku kohta on väga madal number, vaatame selle üle

Irja Lutsar. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Viroloogiaprofessor Irja Lutsar leiab, et praegu eneseisolatsiooni (või kohustusliku testimise) aluseks olev piirmäär tuleks üle vaadata.

Praegu lubatakse Eestisse piiranguteta reisida riikidest, kus nakatunuid on 100 000 elaniku kohta maksimaalselt 16. Lutsari sõnul tähendaks see praegu, et niinimetatud Balti mull läheks lõhki, sest Leedus on nakatumise suhtarv tõusnud üle 16. 

«Balti mull on väga oluline, aga ma tahaks öelda, et need piirnumbrid on väga madalad – 16 (nakatunut) 100 000 kohta kahe nädala jooksul on väga madal number, rääkis Lutsar «Esimeses stuudios».

 «Seda me ütlesime ka kevadel. Siis tundus, et nakatumine on nii madal, et läheb terve igavik, et sinna jõuda. Ma pakuksin välja, et me vaataksime need numbrid üle,» pakkus Lutsar, ning lisas, et talle on sümpaatne Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni ettepanek hoida riikide piirid Euroopas reisijate jaoks lahti.

Lutsari sõnul on koroonaviirus tulnud Euroopas tagasi seal, kus piiranguid lõdvendati ja praegu pole mingit põhjust loota või arvata, et viirus siiski ühel hetkel ära kaob.

Vaktsiin, mis võiks professori hinnangul jõuda inimesteni väga heal juhul järgmisel aastal, ei muuda inimesi samuti sajaprotsendiselt immuunseks.

«Vaktsiini ei ole täna-homme tulemas. Kõige optimistlikum stsenaarium on, et aasta lõpuks lõppevad uuringud, aga ükski ravimifirma pole avaldanud, kuidas neil uuringud lähevad, see on ärisaladus. Ma loodan, et aasta lõpuks saavad regulaatorid kätte mõne vaktsiini, et vaadata, kui hea see vaktsiin on ja (turule jõuab see) uuel aastal võib-olla heal juhul. Aga vaktsiin ei tule 100-protsendise efektiivsusega, me peame selle viirusega edasi elama nagu praegu,» rääkis Lutsar.

Lutsar märkis, et teiste riikide kogemuse põhjal võib öelda, et nakatumise kasv ei ole seotud koolidega.

«Nakatumise tõus oli ammu enne, kui koolid käima läksid ja põhjused olid lihtsad: puhkused ja peod. Need käivad kokku ja nii see viirus Euroopasse toodi,» ütles ta.

Lutsari sõnul näitab praegune statistika, et õpetajad pole suuremas ohus kui teiste elukutsete esindajad. «Teame, et meditsiinitöötajad põevad sagedamini, aga mitte õpetajad,» ütles ta.