Kui kriisiolukord käes, pole aega mõelda, mida ja mis järjekorras teha. Siin on 9 head läbiproovitud nõuannet Marguerite Sullivanilt, kunagiselt Valge Maja meediasuhete nõustajalt. Marguerite käis Eestis Tallinna ja Tartu ülikoolis loengut pidamas. Kirja pani Eva Palu.
Võta abiks kommunikatsioonispetsialist.Pahatihti ei kaasa juht otsuste tegemisel kommunikatsiooniinimest, aga kui hiljem on vaja asja meediale seletada, siis lükatakse just tema ette.
Meediale peab juhtunust rääkima alati (valitsuse või ettevõtte) juht – inimesed tahavad sõnumit kuulda ülemuse, mitte pressiesindajate suust. 9/11 ajal tegi näiteks väga head tööd New Yorgi linnapea Rudolph Giuliani, kes oli nädalate kaupa meedias, näidates avalikkusele, et hoolib juhtunust, ja pakkus lahendusi.
Planeeri sõnumid pikaajaliselt ette, tee selge plaan. Kui sul see puudub, hakkavad teised sinu eest asju planeerima ning jäädki pelgalt reageerijaks. Kriisi puhkedes on hilja kriisikommunikatsiooni plaani hakata ette valmistama. Näiteks pärast Jaapani tuumaõnnetusi vaatasid USA tuumafirmad põhjalikult nii oma süsteemid kui kriisikommunikatsiooniplaanid üle.
Koordineeri sõnumid ja plaanid ka organisatsiooni sees. Minu töös oli üks juhtum, kus valitsuses oli arutluse all viisanõude tühistamine ja ministrid ei olnud päris ühel nõul. Kuid põhisõnumina jõudis meediasse hoopis valitsuse liikmete omavaheline nääklemine. Suurt usaldust see just ei tekita.
Ära unusta töötajaid informeerimast – ka nemad on info edastajad. Kui oleks kriis lennujaamas ja minu naabrimees töötaks seal, siis pöörduksin info saamiseks tema poole.
Veel nõuandeid leiad Directori jaanuarinumbrist.