Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa sõnul tuleb ELi uue perioodi rahajaotuspõhimõtteid muuta Eesti väikelinnade- ja maapiirkondade kasuks.
Läänemets: ELi rahajaotust tuleb muuta väikelinnade ja külade kasuks
5. september 2020, 12:46
Läänemets: ELi rahajaotust tuleb muuta väikelinnade ja külade kasuks
«Üleriigiline konkurentsipõhine euroraha jagamine tähendab, et see, kellel on rohkem raha ja inimkapitali, on võimekam paremaid projekte kirjutama ja seega ka rohkem raha saama. See on peamine põhjus, miks raha liigub rohkem pealinna ümbrusesse ja regionaalne ebavõrdsus kasvab,» kirjutas Läänemets oma vastuses minister Jaak Aabi sõnavõtule.
«Näiteks sobib hästi Euroopa Liidu struktuurifondide 2014–2020 nutika spetsialiseerumise toetamise suund, kus ettevõtluse arengut toetatakse teadus- ja arendustegevuse kaudu. Koostööks ülikoolidega jagatud 16 miljonist eurost läks 96 protsenti Tallinnas, Tartus ja Harjumaal tegutsevatele ettevõtetele ning ülejäänud Eestis tegutsevad ettevõtted said vaid 4 protsenti. Sama suuna 44 miljonist eurost ettevõtlustoetustest läks 77 protsenti Harju- ja Tartumaale. See on üks mitmest halvast näitest, kuidas pealinna kuldne ring ja Tartu tõmbavad kõik raha ja arengu endasse, kuna regionaalset kaitset meetmetel pole,» selgitas Läänemets kirjas.
Küsimus on Läänemetsa sõnul eurorahades, mitte selles, kas ja milliseid riigisiseseid regionaalprogramme on tehtud. Sada või kakssada miljonit eurot riiklikke regionaalprogramme ei saa vastu neljale või kuuele miljardile eurorahale. Läänemets tõdeb, et kõik senise ja eelmiste valitsuste regionaalset arengut toetavad algatused on õiged sammud ja samuti uuringute poolt kiidetud, euroraha miljardi omavad aga tugevamat ning kahjuks regionaalset ebavõrdsust võimendavat mõju.
Läänemets pakub probleemile ka lahendust:
1. Piisavalt suure mõjuga summad eurorahast jagatakse Eesti regioonide vahel ära. Igale ühele oma pott, kust teised osa ei saa. Hea näitena hakkas seda rakendama KredEx, kes jagab korterelamute renoveerimistoetust 5 Eesti regioonis. Igal ühel oma raha, sest varem võtsid Tallinna korteriühistud suurema osa Eesti rahast endale.
2. Kolmandik eurorahast tuleks otsustada kohapeal. Tänased ja uue perioodi meetmed on ministeeriumite nägemused, mis ei toeta kohapealseid arenguid. Seni, kuni see ei muutu, pole omavalitsustel tegelikku jõudu töökohti mõjutada ja inimeste rännet pealinna peatada.
3. Kui soovime ääremaastumist vähendada, siis tuleb rohkem euroraha suunata sinna kus on suurem ääremaastumine. Ehk kõige kehvemad saavad kõige rohkem, vastupidiselt praegusele, kus nad saavad kõige vähem.
Eesti saab uuest Euroopa Liidu eelarvest koos taaste- ja õiglase ülemineku fondiga järgmiseks perioodiks rekordkoguse ehk 6,8 miljardit eurot. Ettepanek meetmete ja rahade jaotamise osas on rahandusministeeriumis kokku pandud ja ootab valitsuse otsust. Plaanitavad meetmed on ministeeriumite nägemus, neid ei ole omavalitsusliitudes arutatud, suuresti ei toetu need ka maakondlikele strateegiatele, meenutab Läänemets. Tema kinnitusel pole ka ette nähtud eurorahade jagamist regiooniti – kui KredExi korterelamute renoveerimine välja arvata. Ammugi pole kuskil kirjas, et piirkonnad, mis on rohkem ääremaastunud, peavad saama rohkem toetusi.
«Minister Aab, siin on nüüd teie võimalus,» kirjutab Läänemets. «Muutke uue perioodi rahade jaotamise põhimõtteid Eesti väikelinnade ja maapiirkondade kasuks. Kui seda mitte teha, kirjutate rasvaste tähtedega Keskerakonna ja enda nime regionaalse ebavõrdsuse suurendajate sekka, kuna esimest korda on meil olemas analüüsid, mis hoiatavad vanaviisi jätkamise eest.»
Märksõnad