Sisuturundus

LOE KINDLASTI! Milline on hoone kasutusloa puudumise suurim risk?

FOTO: Shutterstock

Erinevate ehitusbuumide ajal on nii linnadesse kui põldudele kerkinud uusi maju ja korterelamuid kui seeni pärast vihma. Kas oled end avastanud mõttelt, kuidas on tagatud säärase kiire ehitamise juures kvaliteet? Jah, ehitamine on muutunud tänu tehnoloogiale väga kiireks, kus maja ollakse valmis püsti panema ja võtmed omanikule kätte ulatama sageli kiiremini kui ühe kuuga. Selles pole midagi halba, kui järgitud on reegleid ja ehitatud korrektselt. Kuid paraku leidub veel väga palju hooneid, millal on puudu kasutusluba. Kuid, mis sellest siis on, kui seda pole – maja on ju uus ning ega see siis kohe lagunema hakka! Teisalt on palju neidki, kes juba aastaid kasutusloata majas elavad ning mingit probleemi selles ei näe. Millega aga siiski riskivad kinnisvaraomanikud, kui hoonel puudub kasutusluba?

Hoone kasutusloa puudumise suurim risk on inimeste tervis ja ohutus nii majas elavatele inimestele kui ka nende naabritele, samuti kindlustusjuhtumid. Ühe dokumendi(kasutusloa) puudumine võib käivitada säärase sündmuste ahela, mida kõige halvemas uneski pole varem nähtud, sest kui majal puudub kasutusluba võib kindlustusfirma keeldude kulude kompenseerimisest.

Miks nii?

Olgugi, et hoone omanik on ehk tasunud igakuiseid makseid kindlustusfirmale võib kasutusloa puudumise korral juhtuda tõesti nii, et õnnetuse korral jääb majaomanik ilma nii oma varast kui võimalusest kindlustuse abil taastada endine olukord. Seda põhjusel, et kasutusloata ehitis on seadustamata ning pole täpselt teada, kas õnnetus juhtus lähtuvalt ehitise nõuetele mittevastavusest või millestki muust ja maja tehnilise seisukorra ja seadusele vastavate dokumentide eest vastutab kinnisvaraomanik ainuisikuliselt. See on vastutus ja kohustus nii iseenda, oma pere, naabrite, omavalitsuse kui riigi ees, et tagada turvatunne.

Loomulikult ei hoia üks dokument, millel nimeks kasutusluba ära ühtegi õnnetust, kuid see on kindel abimees ja tugi juhuks, kui majas peaks juhtuma tuleõnnetus või mõni muu hoonet ja inimesi ennast ohustav äpardus.

Augusti kuu lõpuseisuga märgib Päästeameti statistika, et hoonetulekahjusid on sel aastal olnud juba 700, millest 99 on tekkinud elektripaigaldise rikke tõttu, 26 juhtumit kütteseadme rikke tõttu ja 11 konstruktsioonipuuduse tõttu. Seda pole nii vähe, et kasutusloa vajalikkusele mõtlema ei paneks. Seda enam, et kasutusloa taotlemise osadeks on teiste hulgas elektriauditi teostamine, küttesüsteemi paigaldusakt, korstnapühkija akt ja tuleohutussüsteemide kontroll, mis näitavad, kas seadmed ja tehnosüsteemid vastavad nõuetele.

Kuid ka pärast kontrollimist ja seadmete heakskiitu võivad need meid ühel hetkel alt vedada ning sellisel juhul on vajalik kasutusloa olemasolu, sest vastasel juhul võib olla üsna kindel, et tekkinud kahju tuleb oma taskust kinni maksta. 

Õnnetused ei hüüa tulles – seda teadis juba vanarahvas. Seega võta ühendust Projektibüroo meeskonnaga, kes aitavad kasutusloaga seonduva korda ajada mugavalt ja kiirelt. Tutvu meie tegemistega aadressil www.projektiburoo.ee või saada hinnapäring.
Tagasi üles
Back