Jõhvikas, krõpsudega vinüülplaat ja allkirjastatud volikiri

Maja ehitamist vanaisa krundile peab Katrin Karisma kahtlemata oma elutööks. Foto: Erakogu

Septembrikuu ajakirjas 60+ jagab oma mõtteid lapsepõlved ja nüüd viimased 14 aastat Kloogarannas elanud Katrin Karisma, kellest sai koroonakriisi ajal tõeline kaanestaar ja positiivne eeskuju kogu Eesti rahvale. Paljud väljaanded kirjutasid esikaanel, kuidas tema, 72aastane naisterahvas, kriisi tõttu näitleja- ja lauljatööst mõneks ajaks ilma, ei jäänud koju nelja seina vahele nukrutsema, vaid otsustas leivateenimiseks hoopis oma Kloogaranna kodus kohviku avada.

„Peamine põhjus oli küll koroona, kõik tööd ja tegemised jäid pausile, aga mina lihtsalt pean tegutsema. Ma ei taha istuda tegevusetult, käed rüpes,” ütleb Katrin. 60+ septembrinumbri lugeja saab teada, kuidas Katrin Karisma on saanud üle oma ellu tunginud tühjusest, loomingulises tipus saadud vallandamisteatest ja miks peab naine igas vanuses ilus olema.

Vanapaberit tuli nõukogude ajal kohustuslikus korras koguda. Varem oli see pigem tüütu ja arusaamatu tegevus, mille täpsest eesmärgist enamik inimestest arugi ei saanud, nüüd aga iseenesestmõistetav. Kuid taaskasutus oli aktuaalne juba 300 aastat tagasi. Üks oluline põhjus, miks paberit 300 aastat tagasi Eestis üldse valmistama hakati, oli odav ja lihtsasti kättesaadav tooraine – vanad linase riide kaltsud, mida talumehed väikese tasu eest vesiveskitesse kokku vedasid. 60+ septembrinumbris räägib kunstiteadlane Anne Ruussaar meie paberi- ja tselluloositööstuse loo.

Üks oluline põhjus, miks paberit 300 aastat tagasi Eestis üldse valmistama hakati, oli odav ja lihtsasti kättesaadav tooraine – vanad linase riide kaltsud, mida talumehed väikese tasu eest vesiveskitesse kokku vedasid.

Septembrikuu ajakirjas jätkame sarja Eestist ja selle huviväärsetest kohtadest Valgamaaga, kus tegutses rukkikrahv, oma ilu näitavad Kaagjärve Veenused ja roosid ning igal pool jalutavad toonekured. Seal saab läbi kollase raami heita pilgu kaunitele detailidele järvederohkel kuppelmaastikul.

Kas teadsite, et Sangaste loss võlgneb legendi järgi oma olemasolu krahv Bergile noorpõlves osaks saanud solvangule ja et keskajal oli Sangaste mõis Tartu piiskopi suveresidents, krahv Bergi ajal ehitati sinna lubatud 99 tuba, sest ainult tsaarile kuuluvates hoonetes võis neid tollal olla üle 100.

Tihti öeldakse, et Valgamaa pole midagi erilist. Kui päris aus olla, on siin väevõimuga kokku pandud üks suur piirkond kolmest täiesti erinevast rahvakillust. Kaagjärve Veenustest raamatu koostanud kirurg Tiit Meren selgitab, et nii nagu sada aastat tagasi arvati, et Valgamaa on igav paik, arvatakse nüüdki. Ometi on, nagu ka sajand tagasi, siit pärit maa sool, just hariduse valdkonnas. Neile, kes kohale jõuavad, avaneb põnev maailm.

Aasta eest ei antud uusi vinüülplaate peaaegu üldse välja, ja kui antigi, siis olid nende kogused ja valik sedavõrd väikesed, et polnud kõneväärtki. Nüüd on olukord muutunud ja plaadivabrikutel tellimusi kaugelt rohkem, kui nad täita suudavad. Iga endast lugupidav artist annab oma uue plaadi kindlasti välja ka vinüüliversioonis, peale selle ilmub riiulite kaupa varasemate klassikaliste albumite uusversioone.

Miks on see vahepeal justkui lõplikult ja igaveseks maha maetud helikandja taas au sisse tõusnud, räägivad melomaan ja DJ, ekspoliitik ja värske pensionär Eiki Nestor ning plaadifirmat nimega Vaiguviiul vedav Mihkel Truman. 60+ annab soovitusi, milline vinüülplaat koju muretseda ja mida panna tähele, kui plaadimängijat ostma minna.

„Meie keha on loodud liikuma igas vanuses. Seepärast tuleks ka vanuses 65 ja rohkem teha kaks-kolm korda nädalas jõuharjutusi ja aeroobset treeningut vähemalt viiel päeval nädalas umbes pool tundi järjest. Sobivad kepikõnd, jalgrattasõit ja ujumine,” ütleb ajakirja 60+ värskes septembrinumbris Ida-Tallinna Keskhaigla taastusarst Eve Sooba.

Lisaks kõigele muule kasulikule, mida tervisesport annab, parandab tantsimine või muutuva pinnaga looduses kõndimine väga hästi tasakaalu. Mida teha, kui inimene on füüsiliselt väga töntsiks jäänud, selgitavad 60+ värskes numbris lisaks taastusarst Eve Soobale ka Jyvaskylä Ülikooli liikumisteaduste ekspert Simon Walker ja Kuopio Ülikooli neuroloogiaprofessor Hilkka Soininen.

Hiljutine Eesti Haigekassa uuring näitas, et 80 protsenti ravirahast läheb 20 protsendile patsientidest, kes haigekassa spetsialisti sõnul põevad elustiilihaigusi ehk tõbesid, mis on seotud ülekaalulisuse, stressi, suitsetamise ja alkoholiga.

Ei saa väita, et kõik need haigused on põhjustatud elustiilist, sageli vajavad need inimesed ravijuhtimist ehk abi kroonilise haigusega toimetulekul.

„Ei saa väita, et kõik need haigused on põhjustatud elustiilist, sageli vajavad need inimesed ravijuhtimist ehk abi kroonilise haigusega toimetulekul,” ütleb sihtasutuse Viljandi Haigla koduteenuste osakonna juhataja Kadri Oras, kes juhib pilootprojekti PAIK, mis koordineerib tervise- ja sotsiaalteenuseid, et tagada patsiendile oma kodus järjepidev ravi ja parim sotsiaalne toetus. Mis see PAIK täpsemat on ja kuidas sai sellest abi mäluhäiretega 83aastane Malle, saab teada värskest ajakirjanumbrist.

Kui inimene halveneva tervise pärast või Eestist eemaloleku tõttu ei saa enam kodust välja või see on raskendatud või ei saa ta ise konkreetse tehingu sõlmimise juures viibida, saab ta ennast esindama määrata volitatud isiku. Oma esindajale tuleb selleks välja anda volikiri. Mis on eestkoste, mis vahe on volitusel ja volikirjal ning miks peab volikirjale allkirja andmist hoolega kaaluma, selgitab ajakirja 60+ septembrinumbris notar Priidu Pärna.

Meditsiiniteaduste doktor Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer kergitavad keerulise nimega, aga põneva ja väga vajaliku vitamiini tüüpi ühendi Q10 nime taha peituvat saladuseloori.

Pole kedagi, kes poleks kuulnud filmimaailma kõrgemast tunnustusest Oscarist. Seal on aga rida teisigi kategooriaid. Parima kõrvalosatäitja kategooriagi on võimas asi, hoolimata sõnast „kõrval”. Arstiteadlane Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill jätkavad septembrikuu ajakirjas 60+ toidu-Oscarite kõrvalosatäitjate kategooria tutvustamist. Septembrikuu nominatsioon läheb kurgile.

Jõhvikad on tänavu just-just küpseks saanud. Kindlasti tasub neid rappa otsima minna ja talveks koju varuda. Meie esivanemate tarkus ütleb, et kõige õigem aeg jõhvikate korjamiseks on pärast esimest öökülma, sest siis peidavad punakuuelised mammud endas kõige enam kasulikku, ning et mida tumedam on mari, seda rohkem kasulikku selles sisaldub. 60+ septembrinumbris jagab Sirje Rekkor mõtteid ja ideid, mida Eesti looduse aardeks peetud jõhvikaga tasub ette võtta.

60+ septembrinumbris kirjutab Südameapteegi proviisor Ave Niidu tervise seisukohalt äärmiselt olulistest B-vitamiinidest.

Suvi veereb tasahilju sügisesse ja õuemängud asenduvad pikkamööda tubaste toimetustega. Tea Raidsalu jagab nippe, mida ette võtta, kui kõlab: „Vanaema, tule minuga mängima!”

Ajakirjas 60+ on muidugi ka kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.