ARVO PÄRT 85. See helilooja, kellena me teda praegu tunneme, ei sündinud 85 aastat tagasi Paides, vaid tegi uuestisünni 1970ndate keskpaiga Tallinnas.

Üksainus pikk, väga pikk viiulinoot pinges keelel. Selle ümber keerlevad harvad aeglaselt muutuvad helid nagu rahulik hingamine või tasased südametuksed. Raadio mängib. Tuppa astudes on esimese hetkega selge, kelle muusika see on, ehkki teose nimi päris kohe ei kangastu.

Kõlab Arvo Pärdi «Tabula rasa» ning kõrgpingega viiulitoon kuulub Gidon Kremerile. See on kuulus salvestus seitsmekümnendatest, mis on samanimelisel heliplaadil aastakümnetega teinud maailmale palju ringe peale ning mis on külastanud lugematul hulgal kõrvapaare. Teos, millest on saanud aja jooksul sümbol – selle muusika kõla ja tema vaim on olulist infot edastav signaal, millesse kätketu vabastab ennast kohtumisel kuulajaga. Ikka ja jälle. Aeg ei ole sellele jätnud oma hambajälgi ega roosteplekke.

Kommentaarid (9)
Copy