:format(webp)/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
/nginx/o/2017/12/31/7451905t1h853e.jpg)
Ekspertide arvates tuleb uuel vanemaealiste poliitika komisjonil tegeleda vanemaealiste tõrjumise ja diskrimineerimise kaotamisega tööturul ning muuta ühiskonna mõtteviisi. Samas ollakse seisukohal, et vanemad inimesed ja nende organisatsioonid peavad ka ise aktiivsemad olema.
Sotsiaalministeerium kutsus aasta alguses kokku vanemaealiste poliitika komisjoni (VPK) uuendamiseks ekspertide rühma. 1997. aastal alustanud komisjon vajab muutmist nii oma töö sisult kui ka vormilt, sest üle 50-aastaste inimeste osakaal rahvastikust kasvab jätkuvalt ning nende kasutamine tööjõuna kui ka elukvaliteet vajab uusi lähenemisi.
Töörühm kuulas Ene-Margit Tiidu ettekande vanemaealise rahvastiku ja tööjõu prognoosist 2035. aastaks. Analüüs on tehtud maakondade kaupa meeste ja naiste lõikes. Kui siiani on naisi olnud vanemaealise tööjõu hulgas meestest oluliselt rohkem, siis 15 aastaga nende suhe tasakaalustub. Iris Pettai andis ülevaate vanemaealiste huvikaitse küsitluse tulemustest, mis viidi läbi juunis ja juulis. Küsitleti 357 avaliku-, äri- ja vabakondliku sektori organisatsiooni esindajat, kes oma töös puutuvad kokku vanemaealiste temaatikaga.
Uuringutulemused näitasid, et vaid 27% sihtrühmast teadsid VPK olemsaolust, samas kui 72% peab sellise kogu olemasolu valitsuse ja riigikogu juures oluliseks. 82% aga leidis, et ka omavalituste juures peaksid eakate nõukogud olema.
Ekspertkomisjon toetas välja käidud mõtteid, et uus VPK peab tegelema vanemaealiste tõrjumise ja diskrimineerimise kaotamisega tööturul, muutma ühiskonnas mõtteviisi, mille kohaselt peaks vanem inimene aktiivsest elust lihtsalt tagasi tõmbuma ning pakkuma välja lahendusi, kuidas hoida inimesi üksinduslõksu langemast.
Samas oldi veendunud, et vanemad inimesed ja nende organisatsioonid peavad ka ise aktiivsemad olema ning osalema sotsiaalses tegevuses.
Järgmistel töörühma koosolekutel kuulatakse sotsiaalministeeriumi juhte ning arutatakse, kuidas ekspertide soovitusi ellu viia.
Ekspertide rühma kuuluvad: Iris Pettai – MTÜ Eesti Avatud Ühiskonna instituut, ekspertrühma juht; Ülle Alt – psühholoog, MTÜ Kuldne Liiga liige; Lembi Ruubel – digipädevuse spetsialist, MTÜ Kuldne Liiga liige; Ene-Margit Tiit – demograaf, TÜ emeriitprofessor; Silvia Kaugja – sotsioloog, õigusteaduste doktor, TÜ õppejõud; Kelly Grossthal – Eesti Inimõiguste keskuse spetsialist; Ruth Kalda – Tartu Ülikooli peremeditsiini professor; Aimar Altosaar – ajakirjanik, MTÜ Kuldne Liiga juhatuse liige; Andres Ergma – Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu esimees ja Reeli Sirotkina - TÜ sotsiaalpoliitika õppetooli sotsiaaltöö assistent.