Loobu alkoholist või suitsetamisest kodeerimise abil kahe tunniga

Õnneklubi MTÜ
Copy
Foto: Shutterstock

Mida see täpsemalt endast kujutab, selgitab MTÜ Õnneklubi hüpnoterapeut Margus Pariots.

Mis asi on kodeerimine?

Kodeerimine on sõltuvusahela katkestamine ajus ühe seansiga.

Kuidas on võimalik katkestada sõltuvusahelat?

Neuroteadlased on tõestanud, et meie aju on plastiline. Teisisõnu, aju on võimeline igal ajal tegema momentaalselt uusi ümberlülitusi ning moodustama uusi neuronühendusi ehk mõtte- ja käitumismustreid. Iga uue mõttemustri moodustamisel vana muster kaob, kui seda enam ei kasutata.

Niisiis, kui sinu vana muster oli iga kord peale sööki suitsu teha, siis peale kodeerimist, sa enam ei suitseta. Kui sinu vana muster oli aeg-ajalt või sagedasti alkoholi pruukida, siis peale kodeerimist sa enam alkoholi ei tarvita. Kui sa varem sõid pidevalt šokolaadi või muid suhkruga magustatud tooteid, siis peale kodeerimist sa enam neid ei söö.

Kui kaua selline kodeerimine aega võtab?

Sõltuvusest on võimalik vabaneda kodeerimise abil kahe tunni jooksul. Selleks ei pea arutlema pikkadel teraapiaseansssidel või AA koosolekutel sõltuvuse tekkimise põhjuste üle ega neid analüüsima. Algpõhjus võib olla juba ammu kadunud, aga sõltuvus on jäänud alles. Siin jutuajamine ei aita.

Millised on sõltuvusained?

Alkohol, nikotiin, narkootikumid, rahustid, uinutid, lahustid, kõik suhkrut või rasva sisaldavad toidud nagu šokolaad, kommid, limonaad, magusad saiad, tordid, kringlid, koogid, krõpsud jne.

Miks ja kuidas sõltuvusaine tekitab mõnutunde?

Kõik sõltuvust tekitavad ained ehk mõnuained vallandavad ajus sellise hormooni, mille nimi on dopamiin.

Mida dopamiin teeb?

Dopamiin on õnne- ja preemiahormoon ehk jess-hormoon – ma tegin ära, ma sain hakkama ning tahan seda veel teha . Dopamiin annab teiste heade hormoonidega võrreldes kõige parema enesetunde. Ta vallandub igapäevaelus siis, kui sa oled ise millegi heaga hakkama saanud – näiteks võidad mõne spordivõistluse, saad ametikõrgendust või rahalist preemiat, sünnib laps vms. Dopamiin annab lisaenergiat ja jõudu halvast tundest (stressist või depressioonist) välja tulemiseks ja muudeks tegevusteks.

Kui dopamiini tase ajus on madal, siis on inimene kurb ja jõuetu. Ta mõtleb ainult negatiivseid mõtteid, sest talle tundub, et kõik halvasti. Aga kui dopamiini tase on normaalne või veidi kõrgenenud, siis on inimene motiveeritud, energiline, aktiivne ja lõbus. Tal ei teki negatiivsed mõtteid, sest talle tundub, et kõik on hea ja ilus.  Kuna head tegevused tekitavad nii hea tunde, siis inimene tahab sama asja teha veel ja veel. Ehk siis ainult dopamiin motiveerib uutele sarnastele tegudele. Ja siin ongi konks.

Milles on konks?

Konks on selles, et peale edukate tegevuste vallandavad dopamiini ka mõnuained. Need tekitavad sellesama hea tunde palju kiiremini kui pikk ja vaeva nõudev tegevus.

Mis selles siis halba on, et mõnuained tekitavad kiiresti hea tunde?

Halb on see, et mõnuainete tarvitamine tekitab sõltuvust. Alguses piisab hea tunde tekitamiseks väikesest kogusest mõnuainest ehk ühest pokaalist veinist, paarist pitsist viinast, mõnest sigaretist, ühest narkodoosist, paarist šokolaaditükikesest jne. Aga hiljem ei suuda aju enam väikeste kogustega samasugust head tunnet tekitada ja ta vajab järjest rohkem sama ainet.

Miks ei suuda aju enam hiljem väikeste kogustega kaifi tekitada?

Aju harjub väikeste kogustega ära ehk tekib tolerantsus selle aine vastu. Ja siis muutubki mõnuaine sõltuvusaineks ning inimene ise muutub sõltlaseks. Ehk, et mingist momendist alates hakkab sõltuvusaine inimese elu juhtima ja häirima.

Mis veel peale mõnuainete võivad sõltuvust tekitada?

Näiteks söömine. Söömise tulemusel tekib samuti hea tunne, sest lisaks leptiinile ehk täiskõhutunde hormoonile vallandub ka dopamiin. Kui söömisest on saanud hea tunde tekitaja, tujutõstja, preemia, lohutaja või mõni muu asendustegevus, võib see tekitada liigsöömishäire.

Seks annab ju tohutult hea tunde, kuna lisaks armastuse hormoonile oxytotsiin vallandub ka dopamiin. Jess, ma sain hakkama, ma tegin ära, ma olen tegija. Ja kuna seks vallandab ka dopamiini, mis on peamine sõltuvust tekitav hormoon, siis inimene võib ületada nii moraali ja eetika piirid ning muutuda seksisõltlaseks.

Kasiinos käimine võib tekitada sõltuvust, sest see on tehtud hästi meeldivaks. Kasiinos pakutakse tasuta kohvi ja jooke. Napis riietuses ettekandjad on lõbusad ja lahked. Tuled vilguvad ning elu keeb. On võimalus, et kohe võidad väga lihtsalt väga suure summa raha. Kui sa kasvõi üksainus kordki võidad, jääb see tunne ajule meelde ja oledki varsti konksu otsas. Kasiinosõltlased usuvad, et kunagi tuleb kindlasti nende võidupäev, kus nad saavad kõik oma kaotatud raha tagasi. Aga seda päeva ei tule kunagi.

Arvuti kasutamine on samuti väga head tunnet ja sõltuvust tekitav tegevus. Aga see sõltuvus rikub silmanägemist, röövib tööaega, vaba aega ning suhteid.

Kas siis pidevast näljatundest ja liigsöömisest on võimalik loobuda?

Muidugi on võimalik. Kõige loomulikum oleks mitte süüa nii palju, kui on harjutud. Kuna sõltuvus on pikale veninud harjumus, siis sellest on raske loobuda. Igasugusest sõltuvusest loobumine tekitab halva tunde.

Mis siis aitab?

Liigse söögiisu äravõtmine ei lähe nii lihtsalt kahe tunniga nagu suitsetamisest, alkoholist või muudest pahedest loobumine, sest inimene peab sööma iga päev. Siin on vaja teha kuus erinevat seanssi ühe päeva jooksul. Tavaliselt teeme neid seansse grupis, sest teiste inimeste toetus ja koos ühise eesmärgi nimel tegutsemine annab tuge ja enesekindlust.

Kuidas see kodeerimine ikkagi tegelikult töötab?

Klient viiakse kergelt meditatiivsesse seisundisse. See seisund võimaldab ligipääsu alateadvusele. Kui alateadvus on avatud, siis on võimalik inimese mõtlemist ja käitumist muuta väga lihtsalt paremuse suunas. Ehk et seansi ajal tekib inimese ajus uus mõtlemis- ja käitumismuster ning ta ei tarvita enam sõltuvusaineid.

Kas kodeerimine on ohtlik?

Absoluutselt mitte. Kodeerimine toimub rahulikus meditatiivses seisundis. See tähendab une-eelset lõdvestunud seisundit, mida kõik inimesed kogevad nagunii vähemalt kaks korda päevas. Me oleme samasuguses lõdvestunud une-eelses seisundis enne magamajäämist ja peale ärkamist. Nii et seisund ega mõtete muutmine positiivses suunas pole ohtlikud. Vastupidi, uus mõtlemis- ja käitumisviis on väga kasulikud.

Kas teisele inimesele saab alkoholi või suitsetamise vastast koodi peale panna ilma tema teadmata?

Ei saa. Seda on meilt väga palju küsitud, aga kahjuks pole see võimalik. Inimene peab ise kohale tulema ja ise tahtma sõltuvusest loobuda.

Kas inimene jääb seansi ajal magama või on ärkvel?

Inimene on magamise ja ärkveloleku seisundi vahel. Ta veel ei maga, kuid enam ei ole ka päris ärkvel. Sisendamine ja uue käitumismustri loomine saab toimuda ainult rahuliku kuulmise teel. Kui inimene ei kuule, siis ei saa terapeut temaga kontakti ning tema ajus ei muutu mitte midagi. Vahel ütlevad inimesed, et neile ei mõju meditatsioon. Kui ma küsin, et miks te nii arvate, siis nad vastavad, et nad kuulsid kõike mida ma rääkisin, aga veidi aeglasemalt ja vaiksemalt. Nii ongi õige. Inimene peabki kuulma iga sõna, mida räägitakse. Kui ei kuule, siis ei jõua ka alateadvusesse kohale ja mingit muudatust ei toimu. Sõltuvus asub ajus ja just seal peab toimuma ka muudatus.

Kas kodeerimine toimub meditatsiooni ja hüpnoosi ajal või mis neil vahet on?

Suurt vahet ei olegi. Meditatsioon on kergem lõdvestunud seisund ja hüpnoos sügavam lõdvestunud seisund. Seda vahet on väga raske kindlaks teha. Kuna kõik inimesed on erinevad, jääb mõni meditatiivsesse seisundisse, teine hüpnoosi.

Kui pikaks ajaks saab kodeerida?

Kuigi kodeerida saab ükskõik, kui pika tähtaja peale, siis sellel ei ole mõtet. Kodeerimise mõte on pahedest loobumine igaveseks. Kui varem kodeerisin kindla tähtaja peale, selgus, et inimene jäi tähtaja lõppu ootama ja peale tähtaja lõpu möödumist hakkas uuesti jooma. Inimesel tekib pärast tähtaja lõppemist tung juua ära kogu see alkohol, mis vahepeal joomata jäi. Seetõttu me ei pane enam tähtajalisi koode, vaid kodeerime kogu eluks.

Mida te inimestele lõpetuseks soovitate?

Ärge laske oma sõltuvusel ennast juhtida, vaid otsige abi kohe. Ärge lükake abi saamist päevast päeva edasi, enne kui mõni õnnetus juhtub!

46-aastane kahe lapse ema jutustab:

Alkohol tuli minu ellu seitse aastat tagasi peale ema surma. Alguses sain alkoholiga õhtuti oma murele leevendust. Uni oli joomise tõttu katkendlik ning seetõttu ärkasin hommikuti varakult üles ja olin kogu päeva väsinud. Raske oli hommikul pohmelliga tööle minna, aga kuidagi sain hakkama. Hiljem muutusin juba töö juures sisemiselt närviliseks ja käisin salaja WC-s oma Tasku Matiga närve rahustamas.

Aru sain sellest, et mul on probleem siis, kui ma autoga töölt koju sõites ühele inimesele ülekäigurajal otsa sõitsin.

Ka peale seda ei suutnud ma iseseisvalt ikkagi alkoholist loobuda ja lasin endale ampulli panna. Kui tähtaeg sai täis, hakkasin hullemini jooma kui varem. Olen käinud ka nõelravis ja laserravis, aga ka need ei aidanud.

Marguse juures oli hea asi see, et ta viis mind hüpnoosi ning muudkui rääkis ja rääkis minuga, kuni ma lõpuks mõistsin, kui kaugele alkoholilembus mind veel viia võib. Ta juhatas mind tulevikku ja näitas täpselt ära, mis juhtub minuga siis, kui ma jätkan joomist. See kõik oli nii reaalne, et järsku läks pea selgeks ja mul kadus momentaalselt igasugune tahtmine alkoholi järele. Ausalt öeldes tekkis mul lausa surmahirm alkoholi tarvitamise ees. Isegi alkoholi lõhn muutus peale seda seanssi vastikuks.

Nüüd olen juba viis aastat kaine olnud. Uni on rahulik ja ma saan oma lastega jälle kõigest rääkida, ilma et mul oleks nende ees piinlik.

Uuri lähemalt: onneklubi.ee või siit.

Või helista:

Foto: Õnneklubi MTÜ

Margus Pariots                           Anna-Liisa Jaakson                     Diana Gurimski

566 90 462 Tartu                        530 530 Tallinn                         566 27 030 Pärnu

Copy
Tagasi üles