Eestit ähvardab vihakõne kriminaliseerimata jätmise eest EL-i trahv (26)
22. september 2020, 20:52
Eesti pole seniajani kriminaliseerinud avalikku vihakõnet ning seetõttu ähvardab riiki Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus ja trahv.
2008. aasta novembri lõpus lepiti Euroopa Liidus kokku rassismi ja ksenofoobia ilmingute vastu võitlemises kriminaalõiguse vahenditega ning seadustesse pidid tulema eraldi sätted kriminaalkaristuste kohta avaliku vihakõne eest, edastas rahvusringhäälingu uudisteportaal. Eesti pole seniajani seadusi muutnud ja riiki ähvardab seetõttu Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus ja trahv.
Näiteks vägivalla avalik õhutamine inimeste vastu rahvuse, nahavärvi, usutunnistuse ja veendumuste alusel võiks olla kriminaalkorras karistatav. Süütegude uurimine ei sõltuks seejuures konkreetse ohvri kuriteoteatest. Sellised nõuded tulenevad Euroopa Nõukogu 2008. aastal vastuvõetud raamotsusest, vahendas «Aktuaalne kaamera».
Kuna Eesti pole oma seadusi selle järgi kohandanud, ähvardab meid Euroopa Komisjoni rikkumismenetlus.
«Mingid kirjad on koostatud nendele liikmesriikidele, kellele komisjonil on etteheiteid, nendele need kirjad välja saadetakse. Kiri veel ei ole laekunud Eesti Vabariiki ja eks me siis peame rahulikult ootama selle kirja ära, loeme kirja läbi, vaatame, mida meile ette heidetakse või süüks pannakse ja vastavalt sellele tuleb kujundada oma edasised tegevused,» ütles justiitsminister Raivo Aeg.
Aegi sõnul tuleb sellise direktiivi ülevõtmisel hoolikalt vaadata, et see teiselt poolt sõnavabadust piirama ei hakkaks.
«Moorapea kooke enam ei müüda ja Eskimo jäätis on keelatud ja see ei ole ju normaalne tendents, et me selliste aspektidega hakkaksime tegelema ja tekitama selliseid arusaamisu, et mingid väga traditsioonilised, ajaloolised lähenemised, nimed on nüüd muutunud täiesti vastuvõetamatuks ja rassismi ja ksenofoobiat õhutavateks,» sõnas Aeg.
«Kui see rikkumismenetlus paneb Eestile peale trahvi, siis me maksame selle trahvi ära. Me käime kohut eelnevalt. See kohtupidamine võtab kindlasti aastaid, aga me lihtsalt endale pähe istuda ei lase,» ütles siseminister Mart Helme.
Reformierakonna juhi Kaja Kallase sõnul võib vihakõneseadustes tõepoolest olla oht sõnavabadusele, ent usulise ja rassilise diskrimineerimise keelab meil ka põhiseadus.
«Laiemalt oleks seal juba keerulised kohad, mis puudutavad seda, kas see on sõnavabaduse piiramine või ei ole, aga kui räägime rassilise, etnilise, nahavärvi baasil viha õhutamisest ja vägivallale kutsumine, siis kuna see on kasvav probleem, siis see võiks olla ka selgelt sätestatud,» ütles ta.