Siseminister Helme: uus rände- ja varjupaigalepe peab sobima kõikidele liikmesriikidele
23. september 2020, 17:05
Siseminister Mart Helme sõnul hakkavad Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Komisjoni uue rände- ja varjupaigaleppe ettepaneku kohta alles ühiseid seisukohti kujundama, kuid see peab sobima kõikidele liikmesriikidele.
«On oluline rõhutada, et tegemist on Euroopa Komisjoni esialgsete ettepanekutega, mida alles hakatakse liikmesriikide poolt arutama. Lõpptulemusena on meil tarvis kompromisslahendust, mis sobib kõikidele Euroopa Liidu riikidele,» ütles Helme pressiteates. «Eesti on alati nõus abistama rändesurve all olevaid riike rahaliselt ning saatma kriisikoldesse oma tehnikat ja eksperte,» lisas ta.
Helme märkis, et Euroopa Liidu siseministrite esimene kohtumine, kus uut kokkulepet arutatakse, toimub 8. oktoobril ning selleks ajaks on kõik osapooled jõudnud ka eelnõude sisuga tutvuda.
«Kindlasti kordame kohtumisel üle oma seisukoha, et Eesti ei toeta varjupaigataotlejate kohustuslikku ümberpaigutamist. Samas on komisjoni ettepanekus mitmeid väga olulisi elemente,» ütles siseminister. «Täna teame seda, et nii mõnedki meie varasematel kohtumistel väljapakutud ettepanekud on eelnõude paketti kirja saanud. Näiteks tõdemus, et rände paremaks haldamiseks on vaja tagada tugev välispiiri kaitse, võimaldada ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist otse välispiiril ja tegeleda rände algpõhjustega ennetavalt juba lähteriigis,» lisas Helme.
Euroopa Komisjon avalikustas 23. septembril uue rände- ja varjupaigaleppe ettepaneku, mille eesmärk on luua Euroopa Liidu ülene raamistik rände paremaks haldamiseks. Ettepanek koosneb tegevuskavast ja 11 eelnõust. Komisjoni avaldatud algatustes peavad omavahel kokku leppima Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles 17. septembril Brüsselis peetud kõnes, et kasutusele võetakse inimlik ja humaanne lähenemine. «Merel elude päästmine pole valik. Ja riigid, kes täidavad oma õiguslikke ja moraalseid kohustusi või on probleemist rohkem puudutatud kui teised, peavad saama tugineda kogu ELi solidaarsusele.»
Samas märkis von der Leyen ära ka selle, et varjupaiga andmine ja asüülile mitte kvalifitseeruvate inimeste tagasisaatmine seotakse omavahel tihedamalt. «Me peame tegema selge vahe nende vahel, kellel on õigus jääda, ja nende vahel, kellel seda pole,» lubas ta.
Eesti eurosaadikutest õnnestus debatil sõna saada muuhulgas veel Identiteedi ja Demokraatia grupis oleval EKRE saadikul Jaak Madisonil.
Madison keskendus oma sõnavõtus Euroopa Komisjoni peagi välja tulevale migratsioonipaketile. «Ei pea olema väga tark, et näha, et liikmesriikide vahel tuleb suur konflikt,» prognoosis ta. Madison süüdistas Saksamaad ja teisi samasuguses seisus suuri riike selles, et need üritavad oma vigu ja probleeme eksportida teistesse riikidesse.