Hansaplanti aednik Hanna annab nõu, kuidas kodustes tingimustes edukalt komposti valmistada

Hansaplant
Copy
Foto: Hansaplant

Omavalmistatud kompost on suurepärane looduslik väetis, mida on lihtne kodustes tingimustes valmistada. Kompostimiseks sobib enam kui 40% majapidamises tekkivatest jäätmetest ja tänu sellele saame edukalt vähendada tekkivat prügi. Aianduskeskus Hansaplant aednik Hanna jagab 6 nippi, kuidas kodustes tingimustes edukalt komposti valmistada.

1. Hea komposti valmistamiseks on oluline rohelise ja pruuni materjali õige tasakaal. Kõige parem kompostisegu on selline, kus rohelise ja pruuni materjali tasakaal on 50/50 - selliselt toimib protsess edukalt ja kvaliteetne kompostimuld on garanteeritud. Rohelise materjali alla kuuluvad kõik toidujäägid ja õrnad rohelised aiajäägid. Sellised materjalid lagunevad komposteris kiiresti ning annavad mikroorganismide tegevuseks vajalikku lämmastikku. Pruunide materjalide alla kuuluvad kõik jämedamad ja puitunud jäätmed nagu oksad, lehed, põhk ning paberi-ja papitükid, mis lagunevad komposteris aeglasemalt. Jämedam materjal annab kompostihunnikule hea struktuuri tekitades vajalikke õhutaskuid.

2. Komposteerumise edukaks käivitamiseks või olemasoleva komposti ergutamiseks saab kasutada kompostikäivitit või kompostikiirendit. Need tõhusad abimehed sisaldavad palju lämmastikku ja teisi ühendeid, mis on komposti protsessi eest vastutavate mikroorganismide jaoks heaks toiduallikaks. Nendes sisalduv lämmastik on juba vormis, mis on mikroorganismidele kiiresti kättesaadav. Selliselt on nende elutegevus aktiivsem, kompostimitemperatuur õigel tasemel ja vajalik niiskustase stabiilne. Tulemusena laguneb orgaaniline materjal oluliselt kiiremini ja täisväärtuslik kompost valmib kiiremini.

Foto: Hansaplant

3. Liiga palju rohelist materjali tekitab kompostihunnikus ebameeldivat lõhna. Seda põhjustab anaeroobne keskkond kompostihunnikus, mis paneb materjalid komposteerumise asemel hoopis roiskuma.  Selle vältimiseks tuleb rohelise materjali vahele lisada piisavalt pruuni materjali, mis tekitab kompostitava materjali vahele õhutaskuid ning imab endasse liigset niiskust. Õigesti valmistatud  kompost ei lõhna ebameeldivalt.

4. Toidu-ja aiajäätmeid lisades jälgi, et üks kompostimaterjal ei hakkaks teiste ees domineerima. Näiteks visatakse tihti suur kogus mahalangenud õunu kompostihunnikusse, mis aga peatab korraga kompostihunniku toimimise ja edasise komposteerumise. Suurtes kogustes jäätmele tuleks leida alternatiivne kasutus. Näiteks saab õunu kompostimise asemel hoopis talvel lindudele ja loomadele sööta.

5. Ära lisa kompostihunnikusse haigustega saastunud taimseid jäätmeid. Mullaga levivad haigused (näiteks sibula valgemädanik, puuviljade pruunmädanik, tomati ja kõrvitsa närbumistõbi, kapsa juurdemädanik) peavad vastu aastaid ning võivad kompostihunnikust kergesti edasi levida. Taimehaigustega jäätmed on hea kaevata maa sisse või ära põletada. Vastasel juhul levivad need aias aktiivselt edasi ja võivad põhjustada  aiaomanikule suurt kahju.

6. Tükelda või peenesta suuremad jäätmed väiksemaks, et kiirendada lagunemisprotsessi. Suured oksad ja muu materjal laguneb väga aeglaselt  ja muudab kompostihunniku seest hõredaks. Hõre kompost aga kuivab kiiresti läbi ning komposteerumine aeglustub. Mida peenemad on jäätmed, seda lihtsam on mikroorganismidel neid lagundada. Peenestatud materjali on ka oluliselt kergem kompostrisse lisada ning seda seal segada. Tükeldatud või peenestatud materjali läbimõõt võiks olla 1-4 cm.

Foto: Hansaplant

 

Copy
Tagasi üles