Riigikogu: kas narkomaania vastu võitlemise ressurssi on vähendatud?

Martin Smutov
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis levinud narkootikumid.
Eestis levinud narkootikumid. Foto: Peeter Langovits

Kuigi kolme aasta jooksul on kolm korda vähenenud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikses koguses ebaseadusliku käitlemise avastamine, on politsei ja siseministeeriumi väitel enam tähelepanu pööratud narkootikumide valmistajate ja organiseeritud kuritegelike gruppide tegevuse tuvastamisele.

Sotside ridadesse kuuluv Andres Anvelt soovis riigikogu infotunnis sotsiaalminister Hanno Pevkurilt teada, miks on kuritegevuse aruande kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete väikses koguses ebaseaduslik käitlemise avastamine kolme aasta jooksul kolm korda vähenenud.

«See on tegelikult see liik, mida politsei tuvastab ainult oma tegevuse kaudu, mitte selle kaudu, kas keegi tuleb politseisse avaldust kirjutama,» selgitas ta. «See ei lähe kokku otseselt selle statistikaga, mida sotsiaalministeeriumi kodulehel ma võin näha narkomaanide üldarvu kohta.»

«Ma usun, et te võiksite selle siseministri käest üle küsida, et kas see, et statistiliselt on vähenenud, tähendab seda, et ressurssi on vähem, või tähendab see seda, et prioriteedid on mujal, mis on tegelikult üks ja seesama, või tähendab seda, et tänavatel ongi narkootikumide kättesaadavus vähenenud, mida ma väga ei usu,» nentis Pevkur.

Tähelepanu mujal

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo kinnitas Postimehele, et narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik käitlemine on tõepoolest vähenenud alates 2008. aastast kolm korda, millal registreeriti 301 kriminaalasja.

2011. aastal registreeriti 91 narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemist.

Heinsoo selgituste kohaselt on politsei seadnud põhieesmärgiks narkootiliste ainete suures koguses käitlejate (narkootikumide valmistajad, suures koguses sissetoojad, narkokuritegevuse organisaatorid) tabamise ning organisaatorite ja organiseeritud kuritegelike gruppide tegevuse tuvastamise.

Ka politseikapten Risto Kasemäe keskkriminaalpolitsei arendusbüroost ütles Postimehele, et nende hinnangul on keskendumine narkokäitlemise ahela olulisematele lülidele tõhusam, kui tavatarbijate või esmatasandi diilerite tabamine.

«Seda eriti piiratud ressursside tingimustes,» lisas ta. «Võttes aine ära otse narkolaborist või suuremates kogustes enne tänavale jõudmist, vähendame oluliselt ka selle töö hulka, mis muidu tuleks teha tänavatel.»

Avastati enam

Kasemäe tõstis esile, et 2011. aastal kasvas politsei poolt registreeritud narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise juhtumite arv võrreldes 2010. aastaga ligikaudu 15 protsenti.

«Politsei annab endale aru, et keskendumine niinimetatud sihtmärkidele annab võimaluse antud nimekirjast väljajäänutele kuritegelikku kapitali koguda, aga paraku oleme sunnitud juba kirjeldatud valikuid tegema,» sõnas Kasemäe.

Heinsoo väitel registreeriti 2010. aastal suures koguses aine käitlemist 699 juhul ja 2011. aastal alustati 745 kriminaalmenetlust.

2011. aasta 11 kuu andmetel on võrreldes 2010. aastaga politsei tabanud juba rohkem narkootilisi ja psühhotroopseid aineid ning politsei on tabanud rohkem kokaiini ja amfetamiini.

Amfetamiini on kätte saadud eelmise aasta 11 kuuga üle 42 kg, 2010. aastal 38,5 kg. Samuti on fentanüüli ja heroiini turgudelt kätte saadud mitu korda enam kui 2010. aastal. Näiteks fentanüüli saadi kätte 2010. aastal 514 g, siis 2011. aastal ligi 1kg.

«Just viimane on oluline, sest fentaüül on enam surma põhjustav narkootiline aine,» põhjendas Heinsoo.

Heinsoo väitel on narkootiliste ainete leviku edukal tõkestamisel oluline erinevate osapoolte koostöö ning seetõttu lepiti sise- ja sotsiaalministri kohtumisel kokku vastavasisulise komisjoni loomine, mis käsitleks antud valdkonda tervikuna ning rakendaks ühiselt meetmeid, et vähendada narkootiliste ainete kättesaadavust veelgi.

Kasemäe täpsustas, et kriminaalpolitsei lähtub oma tegevuses ja sihtide seadmises paljuski ka sotsiaalministri poolt viidatud Laulasmaa deklaratsioonist, milles on punkti 2 all kirjas, et «...peavad justiitsminister ja siseminister vajalikuks käsitleda prokuratuuri ning politsei ühiste eelistustena võitlust: ...narkootiliste ning psühhotroopsete ainetega seotud kuritegevusega...».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles