Uuring: enamik toetab kommunismiohvrite muuseumi rajamist Patareisse

Patarei vangla vangikongid ja kasematid.

FOTO: Eero VabamÄgi/Postimees Grupp/scanpix Baltics

Eesti Mälu Instituudi tellitud sotsioloogilise uuringu tulemusel võib hinnata, et 55 protsenti Eesti elanikest toetab Rahvusvahelise Kommunismiohvrite Mälestusmuuseumi rajamist Tallinna endisesse Patarei vanglasse.

Enamik ühiskonnast on valmis sellist muuseumit külastama ning toetab totalitaarsete režiimide kuritegude ja nende ohvrite saatuse uurimist. Silma paistab eriti noorte suur huvi. 

Uuringufirma Norstat Eesti 1000 vastaja ja esindusliku valimiga veebiuuringust selgus, et 55 protsenti küsitletud inimestest toetab kava, et Eestisse rajatav muuseum hakkab tegelema ka teistes riikides valitsenud kommunistlike režiimide kuritegude uurimise ja teadvustamisega. Seejuures olid eitaval või pigem eitaval seisukohal ainult 24 protsenti küsitletuist. Ülejäänud ei osanud vastata. Eriti kõrge toetus on kavale noorte ehk 18–29-aastaste seas, küündides 68 protsendini.

Rahvusvahelist Kommunismiohvrite Mälestusmuuseumit, kui see Patarei vanglas avatakse, on ise valmis külastama hinnanguliselt 65 protsenti Eesti inimestest. Ka siin on kõige suuremad huvilised noored vanuses 18–29, kellest 75 protsenti on valmis muuseumit külastama. Kõige kindlamad tulijad on aga 40–49-aastased inimesed.

Uuringu raames sooviti lisaks üldisemalt teada, kuivõrd oluliseks peetakse Eestis Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa okupatsioonirežiimide ohvrite mälestamist ja nende saatuste uurimist. Tervelt 75 protsenti pidas seda «väga oluliseks» või «pigem oluliseks» ning vaid 12 protsendi hinnangul oli see «pigem mitteoluline» või «mitteoluline». Toetus oli ühtlaselt kõrge kõikides vanusegruppides.

Eesti Mälu Instituudi juhatuse liikme Sergei Metlevi sõnul on uuringu tulemused muuseumi arendajatele väga julgustavad ja lükkavad ümber väite, et ühiskond, ja eriti noored, ei soovi keerulise mineviku mõtestamisega tegeleda. 

«Nooremapoolsete inimeste kõrge toetus ja huvi Patareisse rajatava muuseumi vastu kinnitab, et haridus- ja uurimistööd totalitaarsete režiimide osas on vaja eelkõige tuleviku pärast, et inimvaenulikud ideoloogiad ei saaks poliitiliste režiimidena taas võimule tõusta ning meie vabadust hävitada,» ütles Metlev.

Rahvusvahelist Kommunismiohvrite Mälestusmuuseumit ja teaduskeskust endises Patarei vanglas arendab Eesti Mälu Instituut Eesti riigi toel. Selle ülesandeks on uurida ning teadvustada ühiskonnale totalitaarsete režiimide kuritegusid ja selle perioodi ajalugu üldisemalt ning hoida elus mälestust Patarei seinte vahel ja mujal süütult kannatanud inimestest. Patarei vanglas hoidsid okupatsioonivõimud aastatel 1940–1991 kokku tuhandeid poliitvange. Kuni hoone renoveerimistööde alguseni on Patareis maist oktoobrini avatud näituseala «Kommunism on vangla».

Uuringufirma Norstat tegi veebiuuringu 23.–29. septembril.  

Eesti Mälu Instituut ja tema eelkäija on alates 1998. aastast Eestis uurinud inimvaenulike režiimide toime pandud rahvusvahelisi kuritegusid ja inimõiguste rikkumisi ning totalitaarseid ideoloogiaid, mis on niisugused režiimid põhjustanud. Uurimistulemuste ja teavitustööga on instituudi eesmärk ka 21. sajandi inimvaenulike režiimide tõrjumine ning aktiivselt nii riiklikus kui ka rahvusvahelises haridus- ja teavitustöös osalemine.

Tagasi üles
Back