Tööõnne uurija: noored ei ole nõus minema tööle sinna, kus toimub raiskamine

Foto: Avala

Tööõnne uurija ja psühholoogi Tiina Saar-Veelmaa sõnul mõjutab töötajate rahulolu märkimisväärselt see, milline on meie töökeskkond.

Mida tähendab tööõnn?

Võib-olla peaks alustama sellest, mis asi on õnn? Inimesed võivad vahel kahelda, et äkki on see liiga pehme teema, aga mina vaatan seda kahes dimensioonis. Üks on hedooniline, mis tuleb sõnast hedonism. See on seotud nautimisega, sinna alla kuuluvad näiteks meeldivad tegevused, hea söök ja mõnus aeg sõpradega. Paraku on naudingutega seotud õnn habras. Kui meie elu tabab ränk kriis, siis meil on heast söögist üsna ükskõik.

Püsiv õnn koosneb näiteks eneseteostusest – kas inimene tajub, et tema tööl on suurem mõte või väärtus. Sellisel juhul suudame kujutleda selle lõpptarbija näo, kelle jaoks me seda tööd teeme. Me tunneme, et me loome suuremat väärtust ja kellegi elu läheb paremaks.

Püsivama õnnetunde juurde kuulub ka see, et ma keskkonda ei reosta või tervist ei riku. Vundamentkomponentide seas on veel ka isiklik kasv – kui ma tunnen, et ma inimesena arenen. Samuti on oluline vabadus asjade üle ise otsustada. Ja head suhted.

Kui oluline on tööõnne juures töökeskkond?

On näiteid organisatsioonidest, kus on väga palju panustatud töökeskkonna hüvanguks: töötajatele pakutakse töökohal massaaži, on eraldi jõusaalid ja lookas puuviljavaagnad. Tundub, et kõike on külluses ning mugavus ja heaolu on seatud esikohale. Ometi ka sellises keskkonnas võivad inimesed läbi põleda, kui nad tajuvad, et nad ei saa aru töö tähendusest, või tunnevad, et nad ei aita maailma paremaks teha. Või kui nad ei arene. Me võime luua väga hea töökeskkonna, aga kui töötaja on õnnetu töö sisu pärast, siis lisa banaan kööginurgas ei aita.

Samas ei saa me ka töökeskkonna mõju alahinnata?

Meid ümbritsev keskkond on seotud eudaimoonilise õnnega ja sellel suur mõju nii suhetele, koostööle kui ka innovatsioonile. Võime paralleeli tuua linnaruumiga. Kui me vaatame Eesti linnade väljakute uut kultuuri, siis selle mõte on see, et inimesed tahaksid tulla välja, spontaanselt koos aega veeta ja tunda, et nad pole üksi. See sama idee on kohaldatav ka töökeskkonda. Kui me tahame, et inimesed tunneksid end selles keskkonnas teataval moel, siis me peame seda ruumikujundusega korraldama.

Mis on töökeskkonna juures kõige olulisem?

Esmane on ergonoomika, mis on meie ihule kõige lähemal. Võib olla moodne ja edev töökeskkond, aga kui tool, millel istume kaheksa tundi, ei toeta tervislikku kehaasendit, siis sellest pole tolku.

Sama olulised on õhk ja valgus. Mul on tunne, et uuema aja kontorite mure seisneb selles, et need on liialt steriilsed. Ideaalses maailmas võiksid iga tööruumi juurde kuuluda kas terrassid või siseõued, kus inimesed saaksid päris õhku hingata, mis ei ole konditsioneeritud.

Töökeskkond algab inimese kodust ehk teekonnast töökohale. Ja oluline on ka see, kas ta saab sinna lihtsalt jala ja rattaga, kas see teekond on nauditav häälestus päevale.

Kuidas vältida liialt steriilset töökeskkonda, miks see pole hea?

Taani keeles on sõna hygge, mis tähendab hubane ja õdus. Me sünnime siia maailma ühest väga hubasest paigast, seega on hubadus meile olemuslikult väga sobiv. Taanlased on hubasuse maailmameistrid, neil põlevad ka poodides küünlad, rääkimata sellest, et igal pool on pleedid ja pakutakse kuuma kakaod. Kuna nad on ka riikide õnnetabelis üks õnnelikum rahvas, siis tasub neilt õppida.

Me ei tohiks paljuks pidada, et kontoris on võrkkiiged, kott-toolid või magamisnurgad. Tänapäeval võiks ühe töökoha põhivarustuses olla meditatsiooni- või vaikusepaigad, sest elu on niivõrd intensiivne ja väga paljud inimesed kannatavad unehäirete käes, mis on  põhjustatud töökoormusest ja -pingest.

Kas me saame öelda, milline on ideaalne töökeskkond, või me peaksime lähtuma ettevõtte olemusest ja töötajate personaalsetest vajadustest?

Ideaalis võiks töökeskkonna loomisesse kaasata inimesi, kes seal töötama hakkavad. Oluline on arvesse võtta ka seda, kui teadlikud on inimesed ise keskkonna mõjust nende tööõnnele. Me tuleme võrdlemisi konservatiivsest ajastust, mida iseloomustasid hallid seinad ja pruunid lauad. Alles meil olid igal pool tülpinud värvi ripplaed. Mul on olnud ka kliente, kes on valmis looma mugavat ja kaasaegset töökeskkonda, kuid staažikad töötajad ütlevad, et ärge muutke midagi. Ja nii ta hoiabki oma pruunist kapist kinniöeldes, et seda te siit välja ei vii. Seega on oluline, et inimesi kaasatakse, kuid neile ka tutvustatakse uuemaid teaduslikke avastusi keskkonnamõjust inimesele.

Töötasin kuus aastat Proeksperdis, kus minu ajal viidi läbi ka töökeskkonna ümber kujundamine. Töötajad ei soovinud kambinetsüsteemi ega ka täiesti avatud kontorit. Nii loodi “kärglahendus”, nii et oli piisavalt privaatsust meeskondadel, kes töötavad sama asja nimel, aga ka piisavalt ühisalaseid ja omaette olemise paiku. Selleks, et arvutiga töötavad inimesed saaksid silmi puhata, on vaja perspektiive, kuhu pilk suunata. Kuid aknaaluseid kohti on piiratud arv. See lahendati erikujuliste aknendega seina sees, nii et sul oli võimalik oma pilk läbi avade maja teise otsa suunata. Need on lahendused, mille peale inimesed ei pruugi ise tulla, aga koos analüüsides ja kasutades parimaid sisearhitekte saab inimkeskne ruumilahendus võimalikuks.

Sama on rohelisuse mõjuga – mida rohkem elusloodust meie ümber on, seda õnnelikumaks see meid teeb. Samuti saame keskkonnaga kujundada harjumusi. Kui on oht, et töö suunib liigselt istuma, saab lisaks tõstetavatele laudadele ka keskkonna kujundamise abil suunata inimesed liikuma.

Mida peaks tööandja veel töökeskkonna vaates tähele panema? Kas nooremad inimesed suhtuvad töökeskkonda kuidagi teisiti?

Noorte jaoks on lisaks häid suhteid soodustavale elavale töökeskkonnale ja hubasusele oluline säästlikkus. Noored hindavad seda, et keskkond oleks jätkusuutlik ja vastustustundlik. Nende jaoks on oluline, et ega ometi plasttopsidest ei jooda ja kas prügi sorteeritakse, kas kasutatakse päikesepaneele. Võimalikult energiasäästlik ja tark maja on noorte esimene valik. Nad ei ole nõus töökohtadega, kus ei hoolita ja toimub raiskamine.

Kas töötaja õnnelikkuse ja töö tulemuslikkuse vahel on seos? Kas seda saab mõõta ja kuidas seda tehakse?

Mõõta saab erinevaid asju, näiteks seda, kas suhted on läinud paremaks, kas info liigub paremini, kas töötaja on pühendunud, kas ta on uhke oma tööandja üle. Mõõtmiseks kasutatakse erinevaid uuringuid ja äppe.

Töökeskkond mõjutab samuti ka pühendumist ja keskendumist. Mul oli hiljuti näide ühest koolist, kus õpetajad nentisid, et suhtlemiskliima võiks olla parem. Selle lahendusena nägid nad aga, et peaks looma ja sisustama mõnusa puhkeruumi, kuhu õpetejad saavad kokku tulla ja omavahel rääkida.

Mulle meeldib Jan Gehli tsitaat, et algul kujundame meie oma linnu ja siis hakkavad linnad kujundama meid. Nii on ka töökeskkonnas, kas loome selle teadlikult või ebateadlikult, mõjutab see meid ikka. Kinnisemad kontorid muudavad meid kinnisemaks, avatud kontorid aga võivad pärssida keskendumist.

Tänapäeva kontor peaks pakkuma mitmekesist ruumilahendust, et oleks midagi igaühele.

Kas me saame öelda, et tööõnne otsimine on lõputu protsess? Me lahendame ühe probleemi, aga siis muutub aktuaalseks järgmine ja töötaja polegi kunagi rahul.

Mõnes mõttes küll. Kui baasvajadused saavad rahuldatud, tekivad järgmised soovid. Samas võiks usaldada ka inimesi endid tekkinud probleeme lahendama ja olema paindlikud töökeskkonna sobivamaks kujundamisel. On olemas selline termin nagu sotsiaalne innovatsioon, mis tähendabki inimeste endi poolt loodud initsiatiive ja algatusi, mis töökultuuri ja keskkonnaga seotud teemasid aitavad lahendada.

Tallinna kesklinnas Veerenni asumis valmib moodne Avala ärikvartal, mis paistab silma mitmete tehnoloogiliste ja keskkonnasõbralike lahendustega. Keskkonnasäästlikkust rõhutavas kvartalis asub Tallinna suurim päikesepark, millega tagatakse energiatõhusus ja vähendatakse oluliselt kvartali süsiniku jalajälge.

Rahvusvaheliselt tunnustatud LEED Gold sertifikaat annab Avala klientidele kindluse, et hooned on keskkonnasäästlikud, kvaliteetse sisekliima ja heade töötingimustega.

Avala kvartali klientidele pakutakse innovaatilisi lahendusi, tagamaks töötajatele võimalikult mugav töökeskkond. Lisaväärtusena on Avala kvartalis oma väline puhkeala.