Valitsusliidu toetusnäitaja edestab taas opositsiooni oma

Martin Helme, Jüri Ratas, Helir-Valdor Seeder. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kui möödunud nädalal kasvas opositsiooni koondtoetus suuremaks valitsusiidu erakondade omast, siis selleks nädalaks on koalitsioon taas opositsioonist napilt ette rebinud, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti AS-i küsitlusest. 

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 33 protsenti, Keskerakonda 22,1 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Enim muutus nädalaga EKRE toetus, mis tõusis 1,1 protsenti võrra. Ülejäänud erakondade toetus märkimisväärselt ei muutunud. 

Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 9,7 protsendiga, Eesti 200 7,5 protsendiga ning Isamaa 4,7 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab 43,2 ja opositsioonierakondi 42,7 protsenti vastajatest. Kui nädal tagasi ületas opositsioonierakondade summaarne toetus üle pika aja koalitsioonierakondade oma, siis käesoleva nädala tulemuste põhjal on koalitsioonierakondade toetus jälle suurem.

Teadur Martin Mölderi sõnul on viimase nädala reitingutes näha kõige silmapaistvama arenguna seda, et EKRE on oma positsioone selgelt parandanud. Möödunud nelja nädala jooksul on nende iganädalane toetus suurenenud kolmel korral ning selle tulemusena on ka nelja nädala koondtulemus viimastel nädalatel stabiliseerunud ning näitab hetkel kasvutrendi. «On väga tõenäoline, et EKRE nelja nädala koondtoetus jätkab kasvamist ka järgmisel nädalal,» märkis Mölder. 

«Oma üldist toetuse taset silmas pidades on arvestatava languse läbi teinud Eesti 200, kelle toetus on oma rekordtasemelt üheksa protsendi juures septembri keskel langenud praeguseks seitsme ja poole protsendi peale. Seeläbi on nad langenud kuue suurema erakonna seas Sotside järel selgelt viiendale kohale,» ütles Mölder.

Pärast järjekordset langust augusti ja septembri jooksul on Isamaa toetus praegu stabiliseerunud viie protsendi piirimaile. «On selge, et erakonnal on oma positsioonide parandamiseks vaja uut hingamist, kuid samas on ka näha, et suurim Isamaaga seotud uudis viimasel ajal - siseopositsiooni esilekerkimine Parempoolsete näol - ei ole suutnud seda teha. Pigem vastupidi. Isamaa toetus näitas alatest kevadest kuni suve lõpuni teatud kosumise märke, kuid suve lõpust saadik on trend olnud vastupidine,» ütles Mölder. 

Tema sõnul tasub tähelepanu juhtida ka sellele, et valimiseelistust mitteomavate valijate osakaal püsib jätkuvalt erakordselt kõrgel tasemel. «Kui praegu peaksid toimuma valimised, siis oleks valimisosalus peaaegu 73 protsenti. Reaalsuses oleks see äärmiselt ebatõenäoline ning loogilisem seletus antud olukorrale on see, et paljud kodanikud, kes järgmistel riigikogu valimistel tõenäoliselt valima ei lähe, ütlevad praegu, et neil on erakondlik eelistus olemas. Sellistest näilistest toetajatest võidavad praegu ilmselt kõige rohkem Reformierakond ja mingil määral ka Eesti 200,» lisas Mölder, 

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.