Juhtkiri ⟩ Mis saab õpetajatest?

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Õpetajate puudus ja kehv tase on üha suurenev probleem
• Palk motiveeriks võimekamaid inimesi õpetajaks asuma
• Õpetajate palga külmutamise otsus tuleb tagasi pöörata

Tänase lehe Fookuse küljed keskenduvad PISA testile, mis on eestlaste seas haridusest rääkides tihti uhkusega keelel. On teada, et selles pingereas on meie põhikooliõpilased olnud maailmas väga kõrgetel kohtadel. Sama ei saa öelda aga Eesti õpetajaskonna kohta. Kui õpetajate hulga ja tasemega kohe midagi ette ei võeta, on juba lähemas tulevikus oodata kriisi kogu haridussüsteemis.

Luunja kooli direktor Toomas Liivamägi kirjutab oma kommentaaris, et PISAga samaväärses täiskasvanutele mõeldud testis on meie õpetajatel sama haridustasemega eakasaaslastest kehvemad tulemused. Eriti kurvastav on selle juures asjaolu, et nooremate õpetajate tase jääb alla ka vanemate kolleegide omale. Kui siia kõrvale võtta veel tõik, et järgmise kümne aasta jooksul vajab pool õpetajaskonnast väljavahetamist, kuna suur hulk õpetajatest läheb pensionile, on näha, et meie haridussüsteem pole jätkusuutlik.

Sellises olukorras on aga valitsuse poolt tulnud kahetsusväärne otsus – riigieelarve strateegias on õpetajate palgad järgmiseks neljaks aastaks külmutatud. Eesti Haridustöötajate Liidu juht Reemo Voltri mainis hiljuti saates «Otse Postimehest» teemat kommenteerides, et haridustöötajad on valmis selle vastu kasvõi tänavatele minema. Kui juba praeguste õpetajate tööd hoolimata suurest vajadusest ei väärtustata piisavalt, kust peaks siis juurde tulema need, kes vananevaid õpetajaid asendavad?

Palk ei ole küll ainus tegur, mis peaks inimesi õpetajaks saamisel innustama, kuid üsna suur tähtsus on sel siiski. Eriti kui meie eesmärk on lisaks õpetajate arvule ka nende kvaliteeti tõsta. Viimaste aastatega on õpetajaamet nii tänu palgatõusule, edukale propageerimisele (näiteks programmi «Noored kooli» raames) kui ka nendesamade heade PISA tulemuste tõttu muutunud prestiižsemaks ja kõrgkoolides on õpetajaks õppida soovivate inimeste arv kasvanud. Seega võiks noorte õpetajate tase lähiajal tõusta. Seda saavutust on aga lihtne nullida, kui riigi tugi ja signaal, et õpetajad on meile tähtsad, peaks kaduma.

Ootame valitsuselt meelekindlust õpetajate palkade külmutamise mõtlematu otsus tagasi pöörata, et meil oleks ka edaspidi hariduses tublisid tulemusi, mille üle ühiselt rõõmustada.

Loomulikult tõi koroona endaga kaasa keerulised ajad majanduses, aga kooliõpetajate palk ei ole küll see koht, mille arvelt kokku hoida. Eriti veel, kui paljudesse muudesse kohtadesse paistab laenuraha kõvasti jätkuvat. Kevadine koroonakriis sundis õpetajaid päevapealt oma töö digitaalplatvormidele üle viima ja vaatamata mõningatele tagasilöökidele saadi sellega siiski edukalt hakkama ning Eesti laste haridusse viiruse pärast lünka ei jäänud. Sellise suure töö eest vastata palkade külmutamisega nii mitmeks aastaks on väga hoolimatu tegu.

Meelekindlus pidi olema see, mida PISA testid just eriti hästi mõõdavad. Et tulevikus jätkuks meelekindlaid inimesi, kes leiavad endas kire ja soovi õpetajaameti kaudu oma teadmisi järgmistele põlvedele edasi anda, on tarvis järjepidevalt näidata, et õpetajate töö on riigile tähtis. Ootame valitsuselt sedasama meelekindlust õpetajate palkade külmutamise mõtlematu otsus tagasi pöörata, et meil oleks ka edaspidi hariduses tublisid tulemusi, mille üle ühiselt rõõmustada.