GALERII ⟩ Eesti ja USA edendavad ühiselt digipööret arengukoostöö riikides

Eesti ja USA allkirjastasid ühisdeklaratsiooni, et süvendada kahepoolset koostööd digipöörde edendamisel arengukoostöö partnerriikides.

Välisminister Urmas Reinsalu ja Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise arengukoostöö agentuuri (USAID) asejuht Bonnie Glick allkirjastasid kolmepäeval Tallinnas ühisdeklaratsiooni, et süvendada kahepoolset koostööd digipöörde edendamisel arengukoostöö partnerriikides, edastas välisministeerium.

Ühisavalduse kohaselt on Eestil ja USA-l kavas jagada arengukoostöö tegevuste raames avaliku ja erasektori kogemusi ning häid tavasid digipöörde alal. Samuti soovitakse aidata kaasa turvalist ja avatud digiühiskonda toetavate tehnoloogialahenduste arendamisele.

«Kokkulepe annab võimaluse viia juba tihe ja pikaajaline koostöö ühe maailma suurima humanitaarabi ja arengukoostöö organisatsiooniga uuele tasemele. Meie partnerid näevad samamoodi, et eriti Covid-19 ajastul on digipööre kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks võtmetähtsusega,» sõnas Reinsalu.

Välisministri sõnul on Eesti lähenemine arengukoostööle seisnenud pikalt nutikuses. «Kasutame oma turvalise ja kestliku digiühiskonna loomise oskusi selleks, et aidata partnerriikidel suurendada läbipaistvust ja tõhusust ning edendada ettevõtlust. Nii aitame kaasa stabiilsuse ja heaolu kasvule erinevates maailma piirkondades, mis tuleb omakorda kasuks meie enda julgeolekule,» sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul on tulevase koostöö olulised valdkonnad muu hulgas e-valitsemine, hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine, e-tervis, aga ka vaba meedia edendamine.

Samuti allkirjastati teine ühisdeklaratsioon, mille eesmärk on suurendada koostööd kiiresti areneva majandusega riikide digitaalsel võimestamisel, kaasates sellesse ka erasektori.

Allkirjastamisele eelnenud kohtumisel käsitleti küberarengukoostööd ja Eesti erasektori uuenduslike lahenduste kaasamist arengukoostööprojektidesse.

Kohtumisel keskenduti arengukoostöö tihendamisele USA-ga partnerriikides, sealhulgas idapartnerlusriikides ja Aafrikas. Olulise tähelepanu all oli Valgevene kodanikuühiskonna toetamine ja vaba sõna leviku tagamine võimalike ühistegevuste abil.