Ida-Saksa julgeolekuteenistuse (Stasi) arhiivides on mapitäis dokumente Helsingi ülikooli matemaatikaprofessorist Lassi Päivärintast (57), kes nende järgi tegutses mitteametliku kontaktisiku ehk spioonina.
Saksa dokumentaalfilm nimetas Soome professorit Stasi agendiks
20. jaanuar 2012, 13:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helsingin Sanomat sai taoliste dokumentide kohta kinnitust arhiive haldavast riiklikust ametist (BSTU) Berliinis. Dokumentide järgi oli soomlase varjunimeks Larsen.
Stasi mitteametlike kontaktisikute ülesandeks oli informatsiooni edastamine. Üldiselt maksti neile selle eest ka raha.
Päivärinta eitab spioonina tegutsemist. Oma sõnul saatis ta aastatel 1980-1981 teaduslikke artikleid Jena ülikoolis töötanud sõpradele. «Sealsed uurijad palusid neid. See, et ma saatsin sinna raamatukogudes olnud normaalseid avaldatud materjale, polnud vastuolus Soomes seadusandlusega.»
Professori sõnul oli üpris tavaline, et juba avaldatud uurimismaterjalidest tehti idablokis töötavatele kolleegidele koopiaid. «See oli nende jaoks ainus võimalus olla kursis teaduse arenguga. Lääne-Saksa teadusajakirja tellimise eest sai maksta D-markadega, kuid neid olid vaid DDRi marga või rublad.»
Päivärinta nimi tuli avalikuks eile näidatud Saksa telekanalite ARD ja RBB dokumentaalfilmis.
Päivärinta elas aastatel 1978-1979 Jenas, kus kirjutas väitekirja.
Professor rääkis, et võttis aastal 1981 vastu ühe kahtlase rahasumma Budapesti puhkusereisi tarbeks. Filmi järgi maksti talle 2400 Saksa marka. Üks maksjatest oli Jena ülikooli professor Thomas Runst, kes oli soomlase ühenduslüliks Stasiga.
Soomlane ei teadnud, kust see raha täpselt tuli. Oma sõnul oletas ta, et selle allikaks oli Jena ülikool.
Runst tunnistab dokumentaalfilmis üles, et tegutses julgeolekuteenistuse agendina.
«Ma ei teadnud, et tal oli Stasiga mingeid sidemeid,» tunnistas Päivärinta.
Soome kaitsepolitsei (Supo) vestles Päivärintaga Stasi teemadel 1900ndatel, kuid süüdistust võimalikus spioneerimises ei esitanud.