Iraani kõrgeim usujuht naeruvääristas USA presidendivalimisi (1)
Iraani kõrgeim usujuht ajatolla Ali Khamenei naeruvääristas teisipäevases teleülekandes USA presidendivalimisi, tsiteerides hääletuse kritiseerimisel president Donald Trumpi enda alusetuid avaldusi hääletuspettuse kohta.
Khamenei kordas ka Iraani pikaajalist seisukohta, et pole vahet, kas valimised võidab Trump või demokraatide kandidaat Joe Biden.
Kuid islamivabariigi jaoks on siiski tegu äärmiselt oluliste valimistega.
Järgmised neli aastat Trumpi valitsemisaega võivad tähendada USA surve suurendamist veelgi, seda olukorras, kus sanktsioonid hävitavad Iraani majandust ning takistavad Teheranil avalikult oma toornafta müüki välismaale.
Biden on aga öelnud, et kaalub USA taasühinemist Teherani 2015. aasta tuumaleppega, kus osalevad teised suurriigid. See võiks kaasa tuua Iraani riaali võimaliku taastumise.
«Kui vaatad nende endi olukorda, on seda tore vaadata. Ametisolev president, kes peaks valimisi korraldama, ütleb, et see need on kõige rohkem rikutud valimised USA ajaloos,» lausus Khamenei, kel jäi märkimata tõsiasi, et valimisi korraldavad USA osariigid eraldi.
«Kes nii ütleb? Ametisolev USA president, kes ise valimisi korraldab. Tema vastaskandidaat ütleb, et Trumpil on kavas laiaulatuslikud valimispettused. See on Ameerika demokraatia.»
Khamenei lisas, et hääletuse tulemus «pole meie asi, mis tähendab, et see ei mõjuta meie poliitikat üldse. Meie poliitika on selge ja kalkuleeritud ning inimesed, kes tulevad ja lähevad, ei mõjuta seda üldse».
81-aastasel kõrgeimal usujuhil Khameneil on viimane sõna kõigis Iraani riiklikes küsimustes. Ta kiitis heaks tuumaleppe saavutamise pingutused, mille tulemusel nõustus Iraan piirama uraani rikastamist vastutasuks majandussanktsioonide lõpetamise eest.
Kuid aastal 2018 taandas Trump USA leppest, väites, et see ei mõjuta Iraani ballistiliste rakettide programmi ega riigi regionaalpoliitikat.
Iraan taandas end hiljem kõigist kokkulepitud piirangutest, kuigi Teheran lubab endiselt ÜRO inspektoritel külastada oma tuumarajatisi. Satelliitfotodelt on näha, et Iraan alustab uute ehitustöödega Natanzi tuumaobjekti juures, mida rünnati väidetavalt juulis toimunud sabotaažikatse käigus.
Iraani võimud olid sunnitud ära jätma ürituse, millega mälestati 4. novembril 1979. aastal toimunud USA Teherani saatkonna hõivamist. Sellest sai alguse 444 päeva kestnud pantvangikriis, mis siiani Washingtoni ja Teherani vahelisi suhteid mõjutab.
Ameerika-vastasus on siiani üks Iraani poliitika nurgakividest, enam kui 40 aastat pärast saatkonna pantvangidraamat.
«Selline impeerium ei kesta kaua. On ilmne, et kui režiim jõuab sellisesse punkti, ei ela see enam kaua ning hävitatakse,» lausus Khamenei USA kohta.
«Loomulikult osad neist, kes ametisse saavad, hävitavad Ameerika kiiremini, ning mõningad teised, juhul kui nad valituks osutuvad, põhjustavad Ameerika hävingu veidi hiljem.»