Noorte hinnangul räägitakse seksuaalsest väärkohtlemisest liiga vähe

Lõuna lastemaja. Foto: Margus Ansu

Justiitsministeeriumi tellitud uuringust selgub, et vaid neli protsenti vastanutest peab väärkohtlemise teemalist arutelu piisavaks. Laste seksuaalse väärkohtlemise vastasel päeval kutsuvad rahvastikuminister Riina Solman, justiitsminister Raivo Aeg ja sotsiaalminister Tanel Kiik inimesi rohkem märkama ja tegutsema.

Tänavu keskendutakse laste seksuaalse väärkohtlemise vastasel päeval sellele, kuidas vanemad saavad last toetada teemadel, millest ei ole alati lihtne rääkida.

Justiitsministeeriumi tellimusel selle aasta kevadel valminud uuringust «Laste ja noorte seksuaalse väärkohtlemise hoiakud ja kogemused» selgus, et noorte hinnangul räägitakse seksuaalse väärkohtlemise teemadest nendega liiga vähe. Neli protsenti vastanutest pidas seda täiesti piisavaks ja 19 protsenti pigem piisavaks. Samas 57 protsenti noortest ootaks sel teemal avatumat suhtlust. Neljandik lastest vastas, et tahaks sel teemal rääkida oma vanematega.

Solmani sõnul on tähtis, et vanemad tunneksid ära ohtliku olukorra, oleksid valvsad ja märkaksid lapses ka väiksemaid muutusi. «Julgustage lapsi rääkima ja kuulake neid seejuures tähelepanelikult. Kutsun üles kõiki märkama, aitama ja uskuma neid, kes end alati ise abistada ei oska või ei tea, kust tuge leida,» märkis Solman.

Justiitsminister Raivo Aeg sõnas, et lapsevanem saab suunata last ohuolukorda ära tundma. «Seetõttu juhime sel aastal sotsiaalmeedias uuringust pärinevate laste enda öeldud tsitaatide abil vanemate tähelepanu sellele, et nad oleks olemas, kui laps seksuaalsuse teemadel rääkida soovib, kuulaks lapse muret ja usuks teda,» ütles ta.

Sotsiaalminister Tanel Kiik lisas, et kõik täiskasvanud saavad laste väärkohtlemiseks palju ära teha, näiteks jagada lastega neile eakohaseid teadmisi või reageerida kõrvalseisjana ohumärkidelele. «Samuti on oluline pakkuda väärkohtlemist kogenud lastele kiiresti vajalikku abi. Seksuaalne väärkohtlemine kahjustab lapse psüühikat ja võib seeläbi mõjutada tema käitumist ka täiskasvanueas, mistõttu tuleb lapsele anda kiiret ja tundlikku abi traumast taastumiseks,» lisas ta ja viitas lastemajadele, mis on loodud laste abistamiseks. 

• Hädaohus olevast lapsest, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras või kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist või väärkohtlemise kahtluse korral, tuleb teatada hädaabinumbril 112.

• Lastekaitseseadus näeb ette, et iga inimene, kes märkab abivajavat last, peab teatama kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116 111. Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle käitumine ohustab tema enda ja teiste isikute heaolu.

• Lasteabitelefonilt saab küsida ka nõuandeid. Võib vestelda ka kirjutades, lasteabi.ee lehel. Nõu saab küsida 24/7.

• Pöörduda saab ka Lastemaja poole, mis on lapsesõbralik ja turvaline koht, kuhu saavad pöörduda kõik, kellel on infot lapse seksuaalsest väärkohtlemisest või kellel on selline kahtlus. Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis, kuid teenus on kättesaadav kõikidele abi vajavatele lastele Eestis. Lastemajaga saab ühendust lasteabitelefonil 116 111.

• Lapsevanemad saavad nõu lehelt www.tarkvanem.ee.