Tanel Kiik: tervishoiu rahastamine sotsiaalmaksust ei ole jätkusuutlik (3)
25. november 2020, 13:40
Sotsiaalminister Tanel Kiige hinnangul ei ole tervishoiu rahastamine peamiselt töötavate inimeste sotsiaalmaksust tänapäeval üha paindlikumate töövormide tingimustes enam jätkusuutlik.
Elanike ootused tervishoiule kasvavad, kuid samas väheneb nende inimeste hulk, kes ravikindlustusse panustavad. Praeguse olukorra jätkudes peavad inimesed üha suurema osa maksma oma taskust, mistõttu vajab tervishoiu rahastamine süsteemset muutust, ütles Kiik kolmapäeval Arenguseire Keskuse raporti «Eesti tervishoiu tulevik. Stsenaariumid aastani 2035» esitlusel.
«Valitsus on teinud sel aastal mitu olulist otsust, et suunata tervishoidu lisaraha. Samas on teada, et tööealise elanikkonna vähenemine ja paindlike töövormide lisandumine ei suuda tagada pikemas plaanis ravikindlustuseks piisavalt tulusid. Seetõttu ei ole vaid sotsiaalmaksu laekumisel põhinev ravikindlustuse süsteem jätkusuutlik,» ütles Kiik.
«Eriti hästi ilmestab seda Covid-19 kriisiga kaasnev tööhõive langus ja sellest tulenev maksutulu vähenemine. Veelgi raskemalt nägime seda 2008-2009 majanduskriisi ajal. Sotsiaalmaksu laekumise langus vähendab kohe ka ravikindlustuse tulusid. Kuna me ei soovi kärpida raviteenuse mahtu, siis tuleb suurendada tervishoiu rahastust, mida on praegune valitsus ka teinud,» märkis ta.
Lisaraha haigekassale
2020. aastal kaeti riigieelarvest kevadise Covid-19 kriisi ajal haigekassale täiendavalt tekkinud 95 miljoni eurone kulu. Riigieelarve läbirääkimistel otsustati eraldada haigekassale järgmiseks aastaks 143 miljonit eurot ning 2021-2024 kokku 540 miljonit eurot, et katta sotsiaalmaksu laekumise langusest tingitud puudujääk.
Valitsus otsustas läinud nädalal eraldada reservist veel kaheksa miljonit eurot Covid-19 erakorraliste tervishoiu tööjõukulude kompenseerimiseks. Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on riik otsinud lahendusi selleks, et tagada tervishoiu rahastamise pikaajaline jätkusuutlikkus. Nii suurendati 2018. aastal haigekassa rahastust mittetöötavate pensionäride eest.
Eesti panustab tervishoiule 6,7 protsenti SKTst, Euroopa Liidus on see keskmiselt 9,6 protsenti. Eestis on ka avaliku sektori kuludes tervishoiukulude osakaal madalam ehk 13 protsenti, samas kui Euroopa Liidus on see protsent 15.
«Eesti tervisesüsteemis saavutatakse suhteliselt madalate kuludega võrdlemisi häid tulemusi, kuid teravaks probleemiks on ebavõrdsus, mida tingib kasvav omaosalus tervishoiuteenuste eest tasumisel,» ütles minister Tanel Kiik.
Kuna Eestis on leibkondade omaosalus juba praegu tervishoiukuludes rahvastiku tervise arengukavas seatud maksimumpiiri lähedal, siis ei saa elanikkonna omaosaluse suurendamine olla lahendus tervishoiu rahastamise jätkusuutlikumaks muutmisel, nentis Kiik. «Näeme, et inimeste omaosalus on kasvanud kiiremini, kui avaliku sektori panus tervishoidu. Seega on vaja rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks ennekõike suurendada avaliku sektori panust. Lisaks on oluline, et toetaksime tervislikke valikuid ja neid soosiva keskkonna loomist.»
Inimeste omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel on Eestis kõrge 24 protsenti tervishoiu kogukuludest.
WHO soovitab hinnata omaosaluspoliitika toimivust, kui see moodustab enam kui 15 protsenti tervishoiu kogukuludest, et välistada olukorda, kus omaosalus põhjustab inimeste vaesumist või on piiranguks, mille tõttu inimene ei saa vajaminevat abi.
Eestis on ka suur osa elanikkonnast ehk 5-6 protsenti ravikindlustusega katmata või ei ole kaetud püsivalt.