Ehitussektor kuulutas välja aasta ehitaja ning arutles tuleviku üle

Toimetas Carl-Robert Puhm
Copy
Ehituse aastaauhindade gala
Ehituse aastaauhindade gala Foto: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

​Täna aset leidnud ehitussektori aastakonverentsil «Ehitus 2021+» arutleti, milline on Eesti teekond kvaliteetse ruumini ning miks me veel selleni jõudnud pole. Samuti kuulutati ehitusauhindade galal välja sektori säravaimad tegijad ja projektid.

Konverentsi peaesineja, Rootsi riigiarhitekt Helena Bjarnegård rääkis kvaliteetse ruumi kujunemisest Rootsi näitel. Ta rõhutas, et ehitisi planeerides mõeldakse tihtipeale neist kui eraldiseisvatest objektidest, kuid arvestama peaks inimeste vajadustega ning keskkonnaga tervikuna ning need vajadused võivad ajaga muutuda. «Osa ehitussektorist on juba praegu motiveeritud kvaliteetset ruumi looma,» lisas ta. «Oluline on jõuda nüüd rohujuure tasandile ehk kõigi nende inimesteni, kes erinevate objektide kallal töötavad. Avalik sektor peab olema siin eeskujuks.»

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas lausus, et lõppev aasta pole olnud ehitussektorile kerge ning kevadest saadik on riik otsinud võimalusi, kuidas säilitada sektori jätkusuutlikkus. «Avaliku sektori investeeringute ja toetuste stabiilsus on tähelepanu all ka järgmise aasta riigieelarve koostamisel. Arvestame, et riigieelarve suudab ehitusturu jahtumist teatud määral tasandada ja seisame ka selle eest, et kohalikud omavalitsused säilitaksid oma investeeringumahud,» rääkis ta.

Minister märkis, et praegu tegeletakse aktiivselt Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi, kvoodimüügitulude ning taaskäivitamise rahastuse kavandamisega «Meie ees on suured väljakutsed, mille ületamiseks tuleb jõudsalt ehitada,» ütles ta. «Väljakutsed seisnevad kliimapoliitikas ja tehnoloogilises arengus, mistõttu on lepete fookuses rohe- ja digipööre – peame ehitades vähendama järjepidevalt ka oma ökoloogilist jalajälge.»

Konverentsi teises pooles toimus ehituse aastaauhindade gala, kus andsid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, erialaliidud ja digitaalehituse klaster välja 2020. aasta auhinnad:

  • Aasta ehitaja – Joonas Matteus, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ehitusjuht
  • Aasta ehitusinsener – Laur Lõvi, Makespace OÜ insener-konsultant
  • Aasta noor ehitusinsener – Alan Väli, AS Merko Eesti Ehitus mudelprojekteerimise projektijuht
  • Aasta ehitusprojekt (hoone) – Paksu Margareeta renoveerimine, peaprojekteerija KOKO arhitektid OÜ
  • Aasta ehitusprojekt (rajatis) – Kõrgepinge disainmast Soorebane, peaprojekteerija Empower AS ja arhitektuuripraksis PART
  • Aasta digitaalse innovatsiooni projekt –  Kõrgepinge disainmast Soorebane, peaprojekteerija Empower AS ja arhitektuuripraksis PART
  • Digiehituse tulevikutegija – Elina Liiva Eesti Kunstiakadeemias valminud magistritööga „Kompensatsiooniruum. Mis jääb planeeringute ja regulatsioonide vahele”

Galal kaks auhinda pälvinud disainmast Soorebane on MKMi digitaalehituse valdkonnajuhi Jaan Saare sõnul heaks näiteks kvaliteetset ruumi kujundavast projektist. «Mastilahenduse leidmiseks korraldati ideekonkurss, mis pole taristuprojektide juures sugugi tavapärane,» ütles ta. «Selle tulemusena on mast juba mõne kuuga muutunud oluliseks maamärgiks ja üheks osaks Risti piirkonna kuvandist.

Disainmast Soorebane
Disainmast Soorebane Foto: Elering

Eesti Ehitusinseneride Liidu aseesimees Andres Piirsalu märkis, et arhitektuuri ja ehituse kõrget kvaliteeti ning uuenduslikkust saab esile tõsta kõigi peapreemia noppinud objektide juures. «Olgu tegu aasta ehitaja Joonas Matteuse juhtimisel valminud Confido meditsiinilinnaku või aasta ehitusprojekti Paksu Margareetaga, nende kõigi ühiseks märksõnaks on laitmatu teostus ja läbimõeldud lahendus,» sõnas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles