Aserbaidžaan nõuab Prantsusmaa eemaldamist Karabahhi kõnelustelt (1)

Copy
Aserbaidžaani vägede mürsurünnakus kannatada saanud hoone Mägi-Karabahhis Šuši linnas.
Aserbaidžaani vägede mürsurünnakus kannatada saanud hoone Mägi-Karabahhis Šuši linnas. Foto: Reuters / Scanpix

Aserbaidžaani parlamendiliikmed kutsusid neljapäeval üles Prantsusmaa kõrvaldamisele Mägi-Karabahhi konflikti vahendusprotsessist, kuna Prantsuse Senat toetas piirkonna iseseisvustaotlust. 

Prantsuse parlamendi ülemkoda võttis kolmapäeval vastu mittesiduva resolutsiooni, mis kutsub Prantsusmaad tunnustama Mägi-Karabahhi iseseisva riigina. 

Koos Venemaa ja USA-ga kuulub Prantsusmaa Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni OSCE Minski rühma kaasesimeeste hulka. Minski rühm on tegelenud aastakümneid Karabahhi konfliktile lahenduse otsimisega, kuid pole pooli rahuldava leppeni jõudnud. 

Neljapäeval vastu võetud resolutsioonis kutsub Aserbaidžaani parlament valitsust pöörduma OSCE poole ettepanekuga Prantsusmaa Minski rühma kaasesimeeste seast välja arvata. 

Samuti kutsutakse valitsust ümber vaatama Bakuu poliitilisi ja majanduslikke suhteid Prantsusmaaga. 

Pärast parlamendi otsust kutsus Aserbaidžaani välisminister välja Prantsusmaa suursaadiku Zacharie Grossi ning andis üle protestinoodi.

«Aserbaidžaan lükkab Senati resolutsiooni kategooriliselt tagasi, sest see on vastuolus ÜRO põhikirjaga,» kinnitas ministeeriumi avaldus.

Aserbaidžaani parlamendi Milli Medžlise esimees Sahiba Gafarova ütles, et kuna Prantsuse senatis korraldati Aserbaidžaani vastu «räpane poliitiline kampaania», tuli Aserbaidžaani parlamendiliikmetel sellele vastata. 

Seevastu Armeenia peaminister Nikol Pašinjan tervitas Prantsusmaa resolutsiooni «ajaloolist» tähendust.

Prantsusmaal on kodu leidnud suur ja mõjukas armeenia diasporaa.

10. novembril Moskva vahendusel sõlmitud rahulepe jätab Mägi-Karabahhi tulevase staatuse lahtiseks, kuid Armeenia loovutab Karabahhi ümbritsevad nn puhveralad, kust aserbaidžaanlased 1990-ndate sõja käigus lahkuma sunniti. Toonases sõjas tapeti 30 000 inimest.

Praegu säilitavad Armeenia separatistid kontrolli enamiku Karabahhi territooriumi üle ning Venemaa saatis piirkonda ligi 2000 rahuvalvajat, kes kaitsevad ühenduskoridori Armeenia ja Mägi-Karabahhi vahel.

Aserbaidžaanist lahku löönud Mägi-Karabahhi iseseisvust pole ükski riik seni tunnustanud. Seda pole teinud ka Armeenia, kes separatiste kõigiti toetab. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles