Paet: osa valitsusi peab avalik-õiguslikku meediat enda häälekandjaks

Urmas Paet. Foto: Remo Tõnismäe

Europarlamendi saadiku Urmas Paeti hinnangul on viimasel ajal kasvanud surve ajakirjanikele, liiatigi arvab osa valitsusi, et avalik-õiguslik ringhääling on nende häälekandja.

Samas kipub Paeti sõnul mõnel pool jälle suur osa erameediast samade omanike kätte minema, mis pole samuti mõistlik. Sel nädalal võttiski Euroopa Parlament vastu meediavabadust käsitleva resolutsiooni.

«Lõppeva nädala üks teemasid, mida Euroopa Parlament arutas ja ka otsuse tegi, puudutab ajakirjandusvabadust,» ütles Paet sotsiaalmeedias avaldatud videoklipis. «Viimased kuud on olnud nii Euroopas kui kogu maailmas väga rängad. Seda seoses Covid-19 pandeemiaga, mis on toonud kaasa ka palju piiranguid, sulgemisi, muutusi inimeste igapäevases elukorralduses.»

«Muuhulgas paraku on täheldatud ka järjest rohkem seda, et ajakirjandus ei saa olla enam päris nii vaba, nagu ta võib-olla on seda varem harjunud olema ka siin Euroopas. On erinevaid näiteid erinevatest riikidest, kus vaba ajakirjandust on üritatud survestada. Küll tuues põhjenduseks võimalikke Covidi-vastaseid meetmeid. Küll ka lihtsalt ilma selgituste või põhjendusteta. Euroopa Parlamendi positsioon on siin selge – ka praegustel segastel ja turbulentsetel aegadel on ajakirjanduse roll väga tähtis. Vaba ajakirjanduse roll on väga tähtis ja seda ka Euroopa Parlament oma otsuses rõhutab,» märkis Paet.

Ta tõi kõige drastilisemaid näiteid, kus on lausa ajakirjanikke tapetud – Maltalt ja Slovakkiast. «Aga on ka rohkem sellist igapäevasemat, kus kas siis omanike survel, riigi survel või ka enesetsensuuri tõttu päris vabalt ajakirjanikud siin ja seal enam ennast tunda ei saa, mis muidugi halvendab ka ühiskonna võimalusi objektiivsele infole ja analüüsile juurdepääsemisel,» loetles Paet probleeme.

«Peamised murekohad on siin näiteks seotud sellega, et on tulnud ette juhtumeid, kus avalik-õiguslikku meediat valitsus või valitsusringkonnad näevad justkui oma hääletoruna. Siinkohal on paslik meelde tuletada, et avalik-õiguslik ringhääling ei ole valitsuse raadio või valitsuse televisioon, vaid see peab võimaldama ligipääsu kõigile,» selgitas Paet. «Selles osas see käsitlus, kus tegemist oleks justkui riigi väljaandega, ei vasta mingil juhul tõele ega asja olemusele.»

Teine probleem tekib aga Paeti sõnul seal, kus mõnes riigis on liiga suur osa ajakirjandusest aja jooksul liikunud ühe omaniku kätte või samalaadse omanikeringi kätte. Ka see võib tekitada asjatuid piiranguid ja survet sõnavabadusele. «Nii et ka ajakirjanduse omanikeringi küsimus erameedias on teema, millele tuleb jätkuvalt pöörata tähelepanu,» nentis Paet.

Lisaks tõi ta välja sotsiaalmeedia ja seal avaldatava. «Eriti praegu, kus liikumas on kõikvõimalikke vandenõuteooriaid ja üleüldine ärevus inimestel on arusaadavalt suur, et ka nende suurte sotsiaalmeediaplatvormide omanikud peavad senisest tõsisemalt vaatama seda, mida nende platvormidel levitatakse,» põhjendas eurosaadik. «Ja kui on ikkagi tegemist selge valega ja ohtliku valega, näiteks inimeste tervise kohta, siis selles osas peavad sammud olema palju kiiremad ja tõhusamad, et sellised valed ei pääseks väga kergelt levima. Sest nagu me kõik teame – vale jõuab ümber maakera mitu tiiru enne ära teha, kui tõde püksid jalga saab. Nagu öeldakse.»

«Ma usun, et Euroopa Parlamendi sellist tähelepanu pööramist ajakirjandusvabadusele siin Euroopas praegustel keerulistel aegadel tasub tõsiselt võtta ka meil Eestis. Kahjuks oleme ju ka meie kuulnud nii mõnegi valitsusliidupoliitiku kurjustamist näiteks rahvusringhäälingu aadressil. Või ka muid avaldusi, mis on läinud libedale teele,» viitas Paet EKRE liidrite väljaütlemistele. «Sama moodi ka sotsiaalmeedias leviv informatsioon paraku ei ole tihti puhas kuld. Ma soovitan meil kõigil, kes me vajame infot, kes me vajame analüüse, võtta väga tõsiselt Euroopa Parlamendi sellenädalast hoiatust, et vaba ajakirjanduse roll eriti kriisiaegadel, turbulentsetel aegadel, on tavalisest veelgi olulisem, ja teha kõik, et vaba ajakirjandus saaks olla jätkuvalt vaba, nii nagu me kõik seda ju ka mõistame.»