Prantsusmaa ja Saksamaa esitavad täna üleskutse globaalsete pangakapitali reeglite lahjendamiseks, seades end teravasse vastuollu Suurbritannia rangema lähenemisega.
Prantsusmaa ja Saksamaa nõuavad pangareeglite lahjendamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministrid François Baroini ja Wolfgang Schäuble nõuavad oma ühispöördumises oluliste Basel III reeglite leevendamist, muretsedes «negatiivse mõju» pärast majanduskasvule.
Dokumendi projektis, millele Financial Timesil on õnnestunud pilk heita, soovitakse erikohtlemist pankadele, mis omavad kindlustusettevõtteid. Samuti tahetakse kolmeaastast pikendust bilansimahu ja omakapitali suhte avalikustamise tähtajale (mille abil mõõdetakse pankade laenukapitali ja riski).
Nõuded rõõmustavad kindlasti paljusid pankureid, kuid ärritavad ilmselt Londoni poliitikuid, kes on võidelnud Prantsusmaa initsiatiivi vastu Basel III lepet lahjendada.
Kuigi debatt näib oma olemuselt tehniline, on ta poliitiliselt pingestatud.
Briti ministrid kurdavad, et Pariis ja Berliin lähenevad oma pankadele liiga pehmelt ning üritavad oma lodeva lähenemiet varjamiseks takistada Londonil karmimat joont võtta.
Detsembrikuisel tippkohtumisel, mis lõppes sellega, et Britannia pani veto uuele lepingule, oli peaminister David Cameroni üheks nõudmiseks õigus ületada Euroopa Liidu pangakapitali reegleid.
Eriti ärritav on nõudmine kohendada Basel III kapitalireegleid kindlustusettevõtteid omavate pankade suhtes, sest selline lähenemine – mida toetavad nii Pariis kui Brüssel – soosiks otseselt Prantsuse panku Société Générale’i ja Crédit Agricole’i, parandades viimaste kapitaliseisu miljardite eurode võrra.
Detsembris toetasid globaalsed regulaatorid ülekaalukalt Suurbritannia rangemat tõlgendust.
Nüüd tahavad Prantsusmaa ja Saksamaa aga taas muuta reeglit, mis välistaks kapitali kahekordse arvestamise nii kindlustusettevõtte kui selle emaettevõtte (st panga) kapitalinõuete rahuldamiseks.
Bilansimahu ja omakapitali suhte kohustusliku avalikustamise tähtaja tahavad prantslased ja sakslased lükata 2015. aastalt 2018. aastale. Briti regulaatorid on aga pannud ette, et andmed tuleks avaldada pigem varem ehk juba tuleval aastal.
Baroin ja Schäuble hoiatavad oma pöördumise projektis, et kiiruga reegleid rakendades satub ohtu pankade laenuandmise võime, mis võib tõsiselt kahjustada reaalmajandust.
Vaated erinevad kardinaalselt ka pankade likviidsustaseme nõuete osas, mis ametlikult peaksid olema rahuldatud aastaks 2015.
Prantsusmaa ja Saksamaa ei taha lubada, et ükski riik täidaks selle nõude enne aastat 2014. Suurbritannia on aga juba nüüd hakanud nõudma oma pankadelt, et neil oleks olemas kergesti müüdavate varade varud.
Copyright The Financial Times Limited 2012