Arstidel on mure: tundmatut telefoninumbrit pelgavad patsiendid jäävad vajaliku abita

Telefonikõne. Foto: Elmo Riig

Kaugvastuvõtte tegevatel tervishoiutöötajatel on mure, sest kelme pelgavad inimesed ei taha tundmatult telefoninumbrilt tulevatele kõnedele vastata ja jäävad ilma kokkulepitud konsultatsioonist, mis on aga oluline ravi järjepidevuse seisukohast.

Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) klienditeenindusjuht Lea Karik rääkis Kuku raadiole, et paraku puutuvad arstid sellega kokku iga päev. Tegemist pole mitte ainult tänase probleemiga, kui pandeemia tõttu on korraldatud kaugvastuvõtud ja väga oluline on patsiendiga ühendust saada.

«Ka eelnevalt olnud, et kui on vaja kas aegu muuta või täpsustada mingit infot, siis inimene ei võta telefoni vastu. Aga samas kui ta saabub kohale, siis küsib, et miks mind ei ole informeeritud. Ja öeldaksegi, et ma ei võta kunagi vastu võõraid numbreid. Siit tekibki küsimus, millised on siis haigla võimalused patsiendiga ühendust saada,» avaldas Karik muret.

ITK-s võivad päeva jooksul olla koguni pooled kõned sellised, millele patsient ei vasta ning seetõttu tuleb helistada korduvalt, enne kui suvatsetakse toru tõsta. Samas kulutab see haigla ressursse, sest arst või õde saaks samal ajal tegeleda teiste patsientidega.

Kui helistab ITK arst või õde, siis tavaliselt oma lauanumbrilt või mobiiltelefonilt. Juhul kui tõesti pole soovi võõrale numbrile vastata, siis ITK üldinfo numbrilt 666 1900 saab alati üle küsida, kes ja miks helistas.

Samuti on Ida-Talllinna Keskhaiglal oma patsiendiportaal ipatsient.itk.ee, kus on võimalik oma andmeid, sealhulgas telefoninumbrit uuendada ja muuta.

«Meie palve on tõesti väga suur: kui olete kuskile vastuvõtule või mõnele uuringule kirjas ja ootate vastuvõtuaega, siis võtke ikkagi telefonikõne vastu,» paneb ITK klienditeenindusjuht patsientidele südamele.

«Praegu ei tohiks jätta infot omavahel vahetamata. Järjekorrad on pikad, järjepidevus ravis kaob ära, kui me ei saa patsientidega ühendust,» rõhutas Karik.