Uue seireuuringuga soovitakse hinnata piirangute mõju

Poekülastajad jälgivad usinalt valitsuse soovitust ja kannavad maski.

​10.–21. detsembrini toimub koroonaviiruse levimuse seireuuringu järjekordne etapp, mille käigus hinnatakse muu hulgas 24. novembril kehtestatud piirangute mõju viiruse levikule. 

Uuringu juhi, Tartu Ülikooli peremeditsiini professori Ruth Kalda sõnul võtab aega, et inimeste käitumise muutus viiruse levikule mõju avaldaks. Avalikes ruumides maski kandmise kohustuse, siseruumide täituvuspiirangute ja publiku hajutamise nõude kehtestamisest on nüüd möödas kolm nädalat.

«Meie eelmine seirelaine näitas, et maski kandmise ja ohutu vahemaa hoidmise soovitus võeti hästi omaks. Nüüd saame hinnata, kas see on mõjutanud ka viiruse levimust. Olukorras, kus levimus on kiirelt kasvanud, on oluline muutustel regulaarselt silma peal hoida, et otsustajad saaksid anda inimestele enne pühi asjakohaseid käitumissuuniseid,» rääkis Kalda. Tema sõnul on endiselt tõhusaim viis viiruse leviku pidurdamiseks hoiduda vahetutest kontaktidest.

Uuringu käigus testitakse juhuvalimi alusel 2500 täiskasvanud inimest üle Eesti. Uuringusse kaasatute veebiküsitlusega alustas uuringufirma Kantar Emor 10. detsembril. Eakaid küsitletakse telefoni teel ja küsitleja täidab samal ajal elektroonilise vormi ise. 

Seejärel helistatakse testimise kõnekeskusest, et leppida kokku ninaneeluproovi andmiseks sobilik aeg ja koht. Proovi saab anda lähimas avalikus testimispunktis. Puudega inimesed, eakad ja teised piiratud liikumisvõimega inimesed saavad proovi andmiseks tellida koju testimisbrigaadi. 

Uuringus osalemine on vabatahtlik. «Eelmise seireetapi suur osalus näitab, et inimestele lähevad terviseküsimused korda ja uuringus osalemisest ollakse väga huvitatud,» rõõmustas Kalda.